41. IGAÜHELE OMA.

„Taat, mind huvitab teie arvamus taimetoidu kohta.“
„Nagu sa oled kogenud, ei ütle ma ära lihast. Ning sinagi, nagu ma näen, ei ütle sellest ära.
Taimetoitlus… Oled näinud, kuidas riietuvad Kiievis talvel neegrid? Ja mida nad söövad? Kas on nende hulgas selliseid, kes kogu talve söövad ainult banaane?
Teema, mille sa üles tõstsid, on aktuaalne ja huvitav, sest palju „tarkpäid“ püüab meid,slaavlasi, meelitada taimetoitlusele… Kui seda järgida, siis ei jääks meist midagi järele… Lastes käiku tühitõdesid selle või tolle köögi kasulikkusest või kahjulikkusest, unustavad inimesed, et igas kliimasvöötmes on oma toit. On rumal panna palavaga jalga kummikud ja vihmaga toatuhvlid. Niisama mõttetu ja rumal oleks kõrbes õgida rasvaseid toite ja põhjas süüa ainult banaane ja apelsine.“
„Toit peab olema siis kooskõlas elukohaga?“ Читать далее →

72. PAJUPUHA.

Puhadelaupaeval toovad inimesed majja rohelust. On suvise pooripaeva pidu – Kolmainupuha. Pajupuhaks ( originaalis Вербна Недиля) kutsutakse seda puha Ukrainas. Vanemad inimesed, kes maletavad kombeid, viivad joekalda aarde niiti, longa, varvilise riide ribasid… Et rohesilmsetel nakineidudel oleks tegevust ja nende suda roomustaks…
Raagitakse, et kes nakineidudele sellise kingituse viib, hakkab ilusti kasitood tegema ja veel, et ta ei upu kunagi. Miks on Paju aujarjele tostetud? Arvatakse, et erilise sideme parast Veega, ja ka haldjad teevad tema umber ringmange… Varem tehti joogiveeambrid ainult Pajupuust, ja kui mitte Pajupuust, siis pandi kindlasti ambrisse uhes veega ka Pajust tehtud voru. Paju kasvab seal, kus Vesi Maasse laheb – Puu kaudu. Vaat, see ongi Kolmainsus, mu kallid… Vesi ja lokke-Tuli ja Puu lillepargadega.
Vesi on urgne kulmus. Tuli – puhastav soojus, Puu aga Elu ja Arengu sumbol. Vesi toidab Puud, aga Tuli poletab teda, muutes ta taas tuhaks – Maa- mullaks, Vaim aga, Lokke soojus, purib Taevasse. Maa ja Taevas, ning nende vahel Tuli, Inimene.
Vesi Maasse, Puu Taevasse. Nende vahel on Tule soojus. Inimese Vaim. Taevas on isa, Maa on ema, Tuli-poeg. Ka siin on KOLMAINSUS!
Kas teie peate Pajuga soprust? Ah et mitte eriti… Naen, naen, kevadel murrate tibudega oksi, kaunistate nendega oma maju voi kortereid. On hea, kui te palute neid tulla endale kula. Aga kui ei? Murrate terve kimbu? Viite hoopis turule? Читать далее →

62. SAJANDI HAIGUS.

“Milles on teie arust AIDS-I olemus, vanaisa?”
“See nahtub juba haiguse nimestki – kaitsvate joudude vajakajaamine. Vaimu defitsiit. Kui vahk on hinge haigus, siis AIDS on vaimu haigus. Vaimu tugevdamise votetest ma ju kogu aeg raagingi.”
“Aga on ka moni konkreetsem pohjus?”
“On. Liialdused. Eriti seksuaalsed.”
“Loomuvastased?”
“Kordan sulle uuesti: murk – see on doos, kuid mitte aine.
Mis on loomuvastasus? Me ise oleme loomuvastased. Koik maailmas on loomuvastane. Seda peab moistma. Moistma, et me viibime igavesti iseenese peegelpiltide eksikujutistes. Ja samal ajal viibime ometigi uhtlasi igavesti Toes! Maole on halb nii alatoitlus kui liigsoomine. Tapselt nii on iga asjaga. Koik, mida on moodukalt, tuleb kasuks. See, mida on vahe ja mida ule, viib havingule. Liialdamine ongi norgenenud immuunsuse pohjuseks.
Tahad jaada AIDS-ist puutumata ja areneda – ole MOODUKAS!” Читать далее →

53. SEKS ON ERILISE JOU ALLIKAS JA TEE ARMASTUSENI.

Tanapaeval, nagu te koik olete todenud, on kioskide riiulid tuubil tais mitmekesist “produktsiooni” seksi kohta. Millest see raagib? Kas seksuaalkultuuri kohutavast defitsiidist? Voi ohjeldamatust puuust keelatud vilja poole? Voi siis inimsoo vaarastumisest ja patususest? Voi on see kultuuri allakaigu tunnistajaks, sarnane kommete langusega Rooma impeeriumis enne Suurt Katastroofi? Kas meie elu on saarast nahtuste tarvis piisavalt rikas?
Need teemad huvitasid meie tudengit mitte ainult tema nooruse parast, vaid ka veel selleparast, et talle oli vaga meeldinud varem loetud raamat – Shree Rajneeshi “Seks, Armastus ja Palve – kolm etappi Jumalikkuseni.”
“Vanaisa, kas on tosi, et seks on Armastuse juur ja aluspohi, Armastus aga sunnitab Palve?”
“Sa kusid, kas ma olen Rajneeshiga nous?”
“Kas te olete ka tema teoseid lugenud?”
“Toe autor on Jumal! Mitte aga mingisugune Rajneesh voi taat… Me koik kanname ainult osakest Suurest Jumalikust Toest.”
“Te olete siis sellise arvamusega nous?” Читать далее →

79. TUTVUMINE MEISTRIGA.

Keegi istub puu all ja silmitseb kõrgel oksal rippuvat küpset õuna.
Seejärel, jõudnud otsusele, otsib välja pika kepi ja lööb õuna oksa
küljest lahti.
Toimub LOOMING….

„Miks te nimetate seda loominguks, Vanaisa?“
„See „keegi“ oli subjekt. „Õun“ oli materjal. „Kepp“ oli tööriist. Sooritanud teo kui loomingulise akti, sai õuna oksalt maha lööja Meistriks.“
„Sellisel juhul on kõik, mis me teeme, looming. Ja me kõik oleme meistrid?“
„Mingil määral see ongi nii. Kui sul on olemas Materjal ning sinu käes on Tööriist ja sa lood sellega Muutuse, siis võib sind õigusega kutsuda Meistriks. Meister – see on Looja, kes mõistab käsitseda mingit Tööriista ja loob Muudatusi. Loob Muutumisi… Kas sa mõistad? – Ära omista sõnale „Meister“ kõrgematesse kategooriatesse kuuluvate soorituste tähendust. Meister võib olla meisterlikkuse erinevatel tasanditel. Sina peaksid kõigepealt mõistma seda, et Õpilasest saab Meister siis, kui ta on sõbrunenud kas või ühe kasuliku asja. Meisterlikkuse tase – vaat mis segab sind mõistmast! Täiustumisel ei ole piire, ei ole olemas ka Meistri kõrgeimat aukraadi… Me oleme harjunud mõtlema, et Meister on kusagil kaugel ja kõrgel nagu Jumal. Inimesed ei taha tunnistada Meistrit mitte üksnes oma tuttavate seas, vaid koguni iseendas! Ükski prohvet pole kuulus omal maal… Читать далее →

71. URAAN.

Noormees istus oma maja juures pingil ja jälgis, kuidas kaks poissi püüdsid käivitada sõiduautot. “Taadi tembud,” mõtles ta. Ta teadis Taadi säherdustest trikkidest, seepärast jälgiski erilise huviga. Viieteistkümne minuti pärast hakkas mootor tööle ja poisid sõitsid ära…

“Miks te neid noormehi täna karistasite, vanaisa?”
“Las mõistatavad ise. See on nende probleem.”
“Aga kui nad ei saagi aru?”
“Tähendab, nii soovib Jumal.”
“Kuidas te teete seda, vanaisa? Kas see on sisendus?”
“Ei, ma ei sisenda kunagi ega kellelegi midagi. Lihtsalt Jõul on omadus solvuda ja vihastuda.”
“Ja sellepärast ei läinudki Jõu solvaja auto mootor käima?”
“Võib isegi lõhkeda. Uraan võib anda tugevat elektromagnetelist kiirgust. Kes on Uraaniga tõeline sõber, seda ta sel viisil kaitseb. Kui poistel olid elektronkellad käe peal, siis jäid vist needki seisma. Seda enam aga nende makilindid…”
“Kas nad tahtsid teie konsultatsiooni lindistada?”
“Jaa, nad ei kuulanud minu hoiatusi.”
“Kas lindistamine õnnestus?” Читать далее →

51. KOSUTAV KASEKE.

“Oh, kui paha… Sa ei käi Voolimisnoaga õigesti ringi! Oled olnud tema vastu jäme, et ta sulle nõndamoodi näppu lõikas,” sõnas Taat rangelt, kui nägi, kuidas noormees katkist sõrme teise käega kinni surus. “Istu, kohe toon sulle rohtu.”
Taat läks tarre ja tuli tagasi pudeliga, milles mingi vedelik… Teinud vatist tupsukese, läigatas ta sellele natuke kollakaspruuni vedelikku ja pani õpilasele vasakul käel oleva haava peale.
“Oi, kõrvetab!”
“Pole midagi, varsti läheb üle. See-eest saab ruttu terveks.”
“Mis eliksiir see teil on?”
“See on spetsiaalselt väikeste sisselõigete raviks ja haavade tervendamiseks. Kasepungad piirituses.”
“Kas te korjasite need kevadel?” Читать далее →

31. MEISTER.

Ümbruskonnas on Teadmataati kutsutud Meistriks. Ta on ravija, teadmamees, puusepp, lukksepp, elektrik, kunstnik. Kokk, aednik…
Taat oli alati askeldamas, harva võis teda leida tegevuseta. Tihti rakendas ta üliõpilastki mitmesuguste tööde juures. Noormehele see ilmselt väga meeldis.
„Töötades koos teiega ma ei väsi nii nagu tavaliselt. Ka see on mulle mõistatud.“
„Inimene väsib tööst ainult siis, kui töötab üle oma võimete, teadmata piire, või siis, kui ta on ori…“
„Kuidas seda mõista – ori?“
„Siis, kui sind sunnitakse. Kuid see ei ole veel kõik – ka kadestajad väsivad kõvasti. Töötab selline kadestaja, vaatab teisi ja mõtleb, et nemad töötavad kehvalt ja vähem kui tema. See kutsub temas esile kadeduse ja pinge, mis nõrgendavadki tema jõupotentsiaali. Kui inimene aga töötab töö enese pärast, teadvustades eesmärki, on tema töö maksimaalselt tulemuslik ja kulutab minimaalselt jõuvarusid – või lisab neid koguni juurde! Ta ei raiska oma jõudu väevõimule vastupanemiseks ega võitlemiseks ümberkaudsete inimeste meelepahaga, mis töössesuhtumisest tingitud…» Читать далее →