51. KOSUTAV KASEKE.

“Oh, kui paha… Sa ei käi Voolimisnoaga õigesti ringi! Oled olnud tema vastu jäme, et ta sulle nõndamoodi näppu lõikas,” sõnas Taat rangelt, kui nägi, kuidas noormees katkist sõrme teise käega kinni surus. “Istu, kohe toon sulle rohtu.”
Taat läks tarre ja tuli tagasi pudeliga, milles mingi vedelik… Teinud vatist tupsukese, läigatas ta sellele natuke kollakaspruuni vedelikku ja pani õpilasele vasakul käel oleva haava peale.
“Oi, kõrvetab!”
“Pole midagi, varsti läheb üle. See-eest saab ruttu terveks.”
“Mis eliksiir see teil on?”
“See on spetsiaalselt väikeste sisselõigete raviks ja haavade tervendamiseks. Kasepungad piirituses.”
“Kas te korjasite need kevadel?”
“Muidugi kevadel. Neid tuleb korjata sel ajal, kui nad ei ole jõundud veel avaneda. Vaik, mis punga enne avanemist ümbritseb, on Kase Kosutav Jõud.”
“Kas mina võin endale säärast rohtu valmistada?”
“Võid, kui puud sinu peale ei solvu. Eriti Kask.”
“Millisel ajal on kõige parem korjata?”
“Kui pung on vaigune, avanemise eel.”
“Hommikul päeval või õhtul?”
“Siis, kui tunned end hästi ja miski sind ei takista. Enne aga ära unusta teretada ja kokku leppida. Samuti ära unusta mõõdukust: ühelt oksalt lubatakse võtta ainult viis kuni kümme punga, mitte rohkem! Muidu võid oksa vigastada ja ta haigestub, kuid võib ka koguni ära kuivada.”
“Kas see kuidagi ka rohus kajastub?!
“Tingimata avaldub: tal ei ole siis vajalikku tervistavat jõudu.”
“Aga kui ma kogemata oksa katki murran?”
“Siis tõtta vabandust paluma ja määri murdunud kohta süljega.”
“Kas ma karistada ei saa?”
“Maailma oskab andeks anda! Erinevalt meist, enesega rahulolevatest inimestest, kes me oleme unustanud andestuse. Kui sa siiralt vabandust palud, andestab maailm sulle su hooletuse. Kuid tulevikus ole ettevaatlikum – järgmine kord võid juba karistada saada!”
“Kas pungad tuleb panna ainult piiritusse?”
“Võib olla mis tahes piirituslahus. See pole nii tähtis. Tähtis on pungad oksa küljest õigesti eemaldada.”
“Kas selleks on mingi tehnoloogia`”
“Ei, pojake. Seda peab tegema lihtsalt ettevaatlikult, et oksa mitte ülearu kahjustada. Tähtis on ka osata kokku leppida vastastikuste teenete asjus. Jõu kingi eest kohustatud mitte solvama Puid. Sellise suhtumise korral teenib su rohi kaua ja truult nii sind kui ka sinu sõpru. Teenib hästi ja ausasti!
Tagasi tulles öeldu juurde, kordan: ära ole Voolimisnoaga hooletu!
Tööriist on relv. Olgu see lusikas, nuga või nõel. Iga tähelepanematus ja lohakus viib ebameeldivusteni. Täna sa ainult vigastasid sõrme, homme aga võid tast hoopis ilma jääda. Mõtle ja leia põhjus. See oli sulle vihjeks ja hoiatuseks, et olid töövahendi suhtes ettevaatamatu. Kui inimene ei pööra sellistele õppetundidele tähelepanu, karistab jõud teda veel karmimalt. Leia põhjus! Leidnud selle, tunned kergendust. Ja ära korda vigu.”
“Kergendust?”
“Jaa. Kergendutunne pärast seda, kui oled oma vead üles leidnud, kinnitab järelduse õigsust. Kiirusta viga parandama, siis väldid uusi haavu ja ka vanagi paraneb tunduvalt kiiremini…”

52. TERVENEMISE AEG.

“Vanaisa, kas on võimalik täpselt määrata, kui kaua kestab tõvest tervenemine?”
“Sellele küsimusele, pojake, ei ole minu võimuses vastata. Jumal seda aega teab, kuid mitte ükski surelik seda teada ei saa! Mida siiramalt inimene minu nõuandeid järgib, seda lähemale tuleb tund, mil ta tunneb tohutut rõõmu nii võidust iseenda üle kui ka saavutatud Tervisest ja Harmooniast.
Peab vaeva nägema. Töö on parim sõber ja nõuandja. Terves töös terveneb hing ja mõtegi on puhas ja terve. Ja pea meeles, et parim tervendaja on see, kes õpetab PÜÜDLEMA TERVISE POOLE ja tööd tegema.
ÜLETAMA VÕITLUSES ISEENNAST, peletades Laiskust ja saavutades väsimuse.
VÄSIMUSE!
Annaks Jumal rohkem väsimust, et õppida end kiiresti TAASTAMA!
Jõu kiire Taastamine on Teadja ja Võimsa Inimese peamine relv.”

53. SEKS ON ERILISE JÕU ALLIKAS JA TEE ARMASTUSENI.

Tänapäeval, nagu te kõik olete tõdenud, on kioskide riiulid tuubil täis mitmekesist “produktsiooni” seksi kohta. Millest see räägib? Kas seksuaalkultuuri kohutavast defitsiidist? Või ohjeldamatust püüust keelatud vilja poole? Või siis inimsoo väärastumisest ja patususest? Või on see kultuuri allakäigu tunnistajaks, sarnane kommete langusega Rooma impeeriumis enne Suurt Katastroofi? Kas meie elu on säärast nähtuste tarvis piisavalt rikas?
Need teemad huvitasid meie tudengit mitte ainult tema nooruse pärast, vaid ka veel sellepärast, et talle oli väga meeldinud varem loetud raamat – Shree Rajneeshi “Seks, Armastus ja Palve – kolm etappi Jumalikkuseni.”
“Vanaisa, kas on tõsi, et seks on Armastuse juur ja aluspõhi, Armastus aga sünnitab Palve?”
“Sa küsid, kas ma olen Rajneeshiga nõus?”
“Kas te olete ka tema teoseid lugenud?”
“Tõe autor on Jumal! Mitte aga mingisugune Rajneesh või taat… Me kõik kanname ainult osakest Suurest Jumalikust Tõest.”
“Te olete siis sellise arvamusega nõus?”
“Seks on igasuguse materiaalse ilmingu Algjõud, Taeva ja Maa, Isa ja Ema Liit – Poja, materiaalse olendi sünnitamiseks. See on kõikide alguste algus. Lugupidamatu ja põlastav suhtumine sellesse Jõusse osutub võimetusele jõuda selle Viljani – Jumalasarnasusele Hingelise Armastuse kaudu. Inimene on imeilus! Inimkeha on Loomise Tipp. Kuna temas on Suur Loomevaim, Ürgseeme – PÖÖRIS!
Mida kõlvatut on selle loomingu imetlemises? Kuigi…”
“Häbitunne?”
“Jaa. Häbi on veelgi ilusam. Häbi on Hinge kõrgeima taseme seks. Häbelik inimene on loomult äärmiselt seksuaalne inimene. Sellepärast ta häbenebki ennast, oma keha, et armastab seda siiralt ning ei või lubada ega taha, et keegi seda arvustaks. Seda ebameeldivam on, kui intiimset ilu; inimese salajast terviklikkust hinnatakse negatiivselt. Sellpärast ta häbenebki. Hea kunstnik häbeneb alati oma teoseid, nii nagu Jumalgi oma hinge põhjas häbeneb oma loomingut – inimest.”
“Te kinnitate, et häbelikud inimesed on väga seksuaalsed?”
“Nunnad on kõige naiselikumad ja õrnemad olevused… Seda aga ei saa öelda nende kohta, kes müüvad oma keha tänaval.”
“Kuid tantsijannad on ju ilusad?”
“Ei vaidle vastu. Kuid neil on kadunud häbelikkus, Hingejõu indikaator, seepärast ei kardagi nad arvamusi ja hinnanguid. Hüpofüüs püüab kinni ümbritsevate inimeste seisukohti ja mõtteid, sellest tekibki häbelikkus kui tervikliku organismi alateadlik reaktsioon mõjudele – väliskeskkonna peentele mõjudele. Selline on häbi kui Peenmaailma vastuvõtja mehhanism.
Kuid, mu sõber, ma ei alaväärista tantsijannasid. Nende eesmärk on teenida raha. Aga et raha on vaimu mõõdupuu, kasutavadki nad oma keha tööriistana ellujäämiskunstis, võitluses koha pärast siin elus ja leivatüki eest.”
“Kas te mõistate nad hukka oma keha müümise eest?”
“Kas siis Ravija ei müü oma tervist? Veelgi enam – hea Ravija müüb vajajatele ka tükikese oma hinge, aga vahest ka Eluvaimu… Ei mul ole õigust hukka mõista. See on nende tee. Sul oleks juba aeg aru saada, et taat ei mõista kedagi hukka, m I t t e k e d a g i! Igaühele oma. Igaühel on o m a t e e . Iga hing on vaba valima ja selles on tema šanss, tema Looming.”
“Miks te siis varem rääkisite, et Vägivallamaagia – see on seks?”
“Nii ta ongi. Vägivald on hädavajalik ja loomulik, kuid ta on seksuaaljõudude loomupärase esmase arengu tunnus ja hingeliste jõudude loomupärase arenematuse näitaja. Inimene on tarbija. Sellele esimesel tasandil saab ta jõudu toidust ja seksist. Ja ära arva, et seda on vähe!
See on suur Jõud! See on Kehaline Jõud! Ilma toidu ja seksita kui ainevahetusta füüsiline keha ei eksisteeri. Seks on DIFUSIOON! Pea seda hästi meeles, tulevane ravitseja!”
“Tähendab, et kõik see, mida me varem rääkisime difusioonist, oli seksi kohta?”
“Jah, pojake. Igaühel on voli valida oma tee ise ja kellelgi ei ole õigust inimest tema valiku pärast süüdistada. Ühtmoodi rumal ja nõme on, kui inimene muutub mäletsevaks elajaks või ilma soota tuimaks muulaks.
Seks on vajalik ja arukas asi!
Jah, esialgu on ta jäme, kohmakas, ja toime pandud “värisevi käsi”. Kuid kui kõik on hakkama saanud, saavad teisedki. Anna aega – ja käed lakkavad värisemast ning inimene hakkab otsima enamat. Ta hakkab otsima peenemaid naudinguid, kui seda on lihtne füüsiline orgasm. Aga kus need naudingud siis on?
Neptuunis. Häbitundes! Häbelikus mängus, mängus kahele…
Siin toimubki loomaliku inimese muutumine Hinge Inimeseks. Hinge, mille sündides ei toimu füüsiline, genitaalne, vaid hingeline orgasm ehk Armastus.”
“Kas armastus on hinge orgasm?”
“Füüsiline orgasm on teraviku, mäetipu moodi. Ronid üles – ja laskud jälle alla. Kuid hinge orgasm selline ei ole! Ta on palju võimsam, ta on Igavene! Tal ei ole ajalist tippu. Ta on nagu Taevas, ajatu. Aeg ja Ruum tarduvad, kui kahel on koos hea ja õnnis olla…
See on tõeline lahustumine. Neptuun. Õndsus… Ülemate Inglite Hüve!
Oma ihalise väe poolest on see seisund igast maisest narkootikumist võrratult tugevam, tugevam mis tahes muust olukorrast, See on Kahe sulandumine Ühte – Armastusse.
Ainulisse Jumalasse…
Seda, kes on korra seda tunnet kogenud, ei tõmba enam kunagi tavalise füüsilise orgasmi poole. Inimene on nüüd iseteadev, rahulik…
Ta on ühenduses Jumalaga, see aga tähendab, et ta ei ole hoolimatu ühegi Olendi vastu, mille Isa ja Ema on loonud. Ta on kaastundlik, ei peida end teiste inimeste rõõmude ega pisarate eest…
Selline inimene ei ole enam vägivaldne. Ta on Halastajaõde ning hiljem juba Haavaarst.
Mitte keegi ega mitte miski ei suuda teda enam orjastada, sest ta on Terviklik, Jumalaga ühtne.
Sellepärast räägitaksegi, et armastuses on PÄÄSEMINE.
Kuid ma kordan:
Ei ole olemas Armastust ilma enne küllaldaselt läbielatud Seksita!”
“Tähendab, Freudil oli õigus, kui ta tugines seksuaalinstinktile?”
“Jaa, tal oli õigus. Seda, mis on olemas, ei saa vältida. Mida tugevam on sinu seksuaalne kirg ja mida mõistlikumalt ning rahulikumalt seda rahuldad, seda rohkem Jõudu on sinu Vaimus. Ja mida pingutatumalt ja arutumalt sa seda rahuldad, seda vähem on jõudu su vaimus.”
“Kas te räägite loomuvastasusest?”
“Kõik, mis olemas, on Elu. On olemas liialdamine, mida ongi nimetatud loomuvastasuseks. Kõik on antud ä r a t u n d m i s e k s . Sisene ja välju, saades kaasa kogemuse!
See teema, pojake, on väga tõsine. Sellest me saame sinuga hiljem veel palju rääkima. Kuid seni pead endale selgeks tegema, et Seks on Hüve, mille mõistlik kasutamine annab sulle mitte üksnes Jõudu, vaid juhatab ka teed Armastuseni, aga seejärel ka VABA INIMESE tõelise Vaimse Palveni.”

54. SOOVITUSED RAVIMISEKS.

Eile sai õpilane kuulda Teadmataadi õpetusi seksi kohta. Selle tulemusena tärkas tal huvi kuse- ja suguelundite haiguste ravivõimaluste vastu. Selle kohta ta hakkaski täna taati küsitlema.

“Vanaisa, kuidas oleks kõige parem ravida kuse- ja suguelundkonna häireid?”
“Kui sul on terved seksuaalsuhted, oled neis mõõdukas ja siiras, siis taastad juba ainuüksi sellega harmoonia ja tervise. Armastus on parim tohter. Füüsiline armastus ravib väga hästi hädasid, kui ta on mõõdukas ja ei kurna sekssuhetesse astujate psüühikat.”
“Mis tähendab “ei kurna”?”
“See tähendab seda, et pärast orgasmi ei ole antipaatiat, süütunnet ega koguni vastikust enese suhtes, veelgi enam pole neid aga partneri suhtes. On vaid lahe rõõm ja tänulikkus selle vastu, kes kinkis sulle rahuldustunde.”
“Aga kas käte pealepanemine siin ei aita?”
“See on mõistlik ja mõjub tulemuslikult, kui ravija on vaimselt arenenud. Meesterahvas on parim naistehaiguste arst, muidugi, kui ta on Mees, mitte punaste sõgedate silmadega sõnn. Käsi, mis vagusi ja õndsas rahus lebab naisterahva alakõhul, on parim ravija! Kuid käsi peab olema rahulik! Rahulik. Mitte ärgitama kirge, vaid andma õndsalikku lõõgastust, lahustumust. Sellisel moel on tugev, terve ja õilsameelne mees, mitte ilmtingimata ravija, võimeline vabastama naist mitmetest hädadest, nii intiimelulistest kui ka ükskõik millistest teistest.”
“Kas isegi fibromüoomist ja tsüstist?”
“Kui ta on piisavalt tugev, õilis ja siiras.”
“Aga kas ka naisterahvas suudab samal moel ravida nn. Meesteprobleeme?”
“Täpselt samuti on naine mehele päästjaks. Ainult et ei pea teda erutama, vaid rahustama nagu ema. Nagu Ema, jäta see meelde. Ainult nii ja mitte teisiti!”
“Aga kuidas nakkushaigustega on?”
“See on eriline küsimus. Siin peab ravima vaimu! Nakatumine näitab, et vaim on pehkinud ja pude.”
“Aga kas iseseisvalt, ilma kõrvaliste abita võib ennast terveks ravida vaagnas paiknevate elundite põletikulistest tõbedest?”
“Võib. Kusjuures tehnika on lihtne ja võimas. Keeruline on ainult see, et distsipliin ja püsivus on hädavajalikud.”
“Mil viisil see käib?”
“Difusioon, pojake, difusioon! Kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, peab vahetama aluspesu, pesema seda käsitsi majapidamisseebiga ja kuivatama värske õhu käes. Ja mis veel?” vaatas taat küsivalt nooruki poole.
“Mitte triikida?”
“Õige! Et mitte lõhkuda sidet värske õhu Jõuga. Alates hetkest, kui inimene hakkab seda tegema, haigus ei arene enam edasi, vaid kaob. Ja tegema peab seda seni, kuni haigus on kehast täielikult taganenud.”
“Kui palju aega selle peale umbes läheb?”
“Kõik oleneb tähelepanelikkusest, sellest, kuidas inimene suhtub asjasse, kuid ka haiguse väest. Võib-olla nädal, aga võib-olla ka terve aasta…”
“Kas ei oleks parem võtta lihtsalt rohtu?”
“Rohi ei ravi vaimu ega hinge. Ta aitab ainult keha ja nõrgendab maksa. Kui võidad ajas, siis kaotad immuunsuses. Järgmine haigus ei ole mägede taga, kui oled hinge ja vaimu laiskusega nõrgestanud. Las Puhtus ravibki kauem kui arstirohud, kuid see-eest teeb ta seda laitmatult, kindlalat ja tugevalt!”
“Aga maarohud?”
“Seestpidiseks tarvitamiseks on tee. Naistele – intiipiirkonna hooldamiseks tüsistuste korral – surveloputus Eukalüpti, Kummeli ja Saialille tõmmisega. Kuid mitte rohkem kui üks kord päevas nädala jooksul. Kuigi… mina soovitaksin läbi ajada ainult pideva puhtuse ja värskuse järgimisega. Annaks Jumal meie Naistele ja Emadele olla ikka terved!”

55. SÜDAME SUUR JÕUD.

Esimesel pilgul, nagu olete jõudnud märgata, näib kõik, millest Taat räägib, olevat nii lihtne. Kuid kas see ikka on nii?
Ainult puhta pesuga saada jagu raskest haigusest? Kas see ei ole mitte fantastika? Või siis pettus?
Võib-olla aga on selles mingi saladus?

“Kas selles peitub saladus?” küsis vanataat kavalalt naeratades. “Peitub, pojake, ainult et see saladus on veelgi lihtsam kui see, millest ma rääkisin. Saladus seisneb Südame tervendavas Jõus.”
“Tuleb meelde küll, me oleme sellest juba rääkinud.”
“Oleme rääkinud, oleme rääkinud, kuid sina oled juba jõudnud unustada, kui mulle sääraseid küsimusi esitad. Jaa, minu nõuanded ja retseptid ei toimi üleüldse kavalate ja ebaausate inimeste käes, nende käes, kes on korratud ja musta südametunnistusega. Nad teevad imet ainult hea ja siira Hingega inimese käes, ja veel võimsamad on nad õiglase Vaimu mõtetes. Nagu ma olen juba öelnud, ravida ei saa ainuüksi Hinge Puhtusega, vaid ka õiglase Loova Mõtte jõuga. Vaimuga. Tahtega.”
“See mõjub ainult siira suhtumise korral?”
“Ainult nii, mu sõber! Ainult nii ja ei kuidagi teisiti!
Seepärast mitte igaüks, kes on lugenud või kuulnud mingit Teadmataadi retsepti, ei saavuta soovitud tulemust.
Mitte igaüks, kaugelti mitte igaüks, kes tegeleb haigete ravimisega, ei ole oma eesmärkides siiras ja puhas! Seepärast ei annagi Jõud terveks ravitud inimeste kaudu mitte kõigile õnnistust!”
“Ma võin ju eksida? Kuidas ära tunda hea südamega inimest?”
“Koerad ja kassid ei eksi. Ei eksi ka inimene. Sümpaatia!
Sümpaatia on kavatsuste kooskõlastatus. Ma olen juba rääkinud, et Sümpaatia ravija ja patsiendi vahel on juba pool võitu. Edasiseks on vaja enam Teadmisi, ja iseäranis on vaja mõõdutunnet.
Kuidas kindlaks teha head südant?
Lillepottide rohkuse järgi toas, selle järgi, kuidas inimene suhtub koertesse, kassidesse ja lindudesse, üldse elusolenditesse.. Kõik elav püüdleb puhtuse ja harmoonia poole ning eitab räpasust ja tasakaalutust. Võib ka tunda lihtsalt silmade sära järgi. Hea ja korraliku inimese silmadest kiirgub soe valgus, nad rahustavad ja annavad kindlustunnet. Suli silmad aga vilavad pidevalt, ei jää millelegi pidama, tekitavad ärevust. Ära usalda vilavaid silmi! Selline inimene alati haub oma mõtteis midagi, nuusib välja, peidab Maailma eest.
Miks nii?
Ta peidab nii Maailma kui ka iseenda eest oma pattusid, oma saasta, oma laiskust, kadedust, tigedust ja oma üleannetuid, salakavalaid eesmärke: midagi ära nihverdada, ära peita… Mitte oma tööga ära teenides… Saad aru? Teenimatult!”
“Kas põhjuseks on toosama laiskus?”
“Jaa. Laiskus on nii haiguste kui ka jõu kahanemise põhjus. Kui difuusne “ainevahetus” puudub, siis süsteem laguneb, lagundab ennast ise. Süsteemi ülalhoidmiseks on difusioon hädavajalik nagu toit. Difusioon on aga alati liikumine, ümberpaigutumine. See on töö. Ja töö on alati hüve!”
“Kas seda võib nimetada haiguseks?”
“Nii teda hüütaksegi: hingehäda. Ei, see ei ole hullumeelsus! See on vaid hingelise tasakaalutuse, rikutud harmoonia üks paljudest ilmingutest.”
“Kas selliseid haigusi saab ka ravida?”
“Kuidas sa turult kartuleid ostad, tudengpoiss? Kas mammi oskab tasakaalustada kaalu?”
“Kas te tahate öelda, et hingejõu tasakaalustamine ravib ka hingehädasid?”
“Täpselt nii, nagu oleks sulle kaalutud kaks kilo kartuleid.”
“Aga kui neil ei ole hingi? Kui nad on juba täitsa hukas?”
“Igas elavas olevuses on Jumala Vaim. Kui ta aga on olemas, siis järelikult on olemas ka hinge tee Jumalani. Sellises olendis on ka Valgus olemas, olgu see inimene või ükskõik milline materiaalne olevus.”
“Aga mittemateriaalsetes olevustes?”
“See on keeruline küsimus, natuke hiljem ma puudutan seda. Praegu võin aga öelda, et mittemateriaalne olevus on mälu, s. t. kas Mineviku või Tuleviku olemus…”
“Kuidas saab aidata hinge tasakaalustada?”
“Aidata võib. Isegi peab, kui sa seda püüad ja kui sul jätkub jõudu. Ainult et aidata saab vaid see, kel on Südame Jõudu ja Vaimu Jõudu, TAHET.”
“Kuidas seda tehakse?”
“Inimese Hinge keskusele pannakse käed peale, rinna keskkoha kanti. Kuid seda ainult juhul, kui inimene on iseendaga ära leppinud ja vabatahtlikult otsib abi mujalt. Vägisi seda ei tohi teha!”
“Kui kiiresti need muutused inimeses toimuvad?”
“Hingehädadest, pojake, ei ole nii kerge lahti saada. Kõik sõltub sellest, kui raske tõbi on, aga ka püüdest taastada hinge terviklikkus. Kui inimene on kahetsenud, üles tunnistanud, läheb kõik kiiresti. Kui ta aga vaid teab, et peab pihtima, kuid ei leia selleks küllaldaselt jõudu ja vaimu, siis on asi keerulisem.”
“Kuid kui inimene ise ei taha muutuda, kas siis peab seda vägisi tegema?”
“Neid, kes ei tahaks olla täiuslikud, neid lihtsalt ei ole! Kõik tahaksid olla iseendast paremad, kuid igaühel ei ole küllaldaselt vaimujõudu, Pole tahet, et astuda sellele enesetäiustamise rajale. Ent sellegipoolest võib ka vägisi. Kui sa oskuslikult ehmatad inimest ebameeldiva tulevikuperspektiiviga, siis hirmu abil võidki teda muuta. Hirm annab talle jõudu!”
“Kas nii, nagu Kašpirovski teeb?”
“Jaa. See meetod on karm, kuid mitte tulutu. Igal juhul kiirendab see inimese arengut, mobiliseerib ta jõudu ellujäämiseks ja mahasurumise meetodiga kasvatab hinge ja vaimu.”
“Mitte präänikuga, vaid piitsaga?”
“Võib ka präänikuga, pojake. Sellisel juhul ei maksa ehmatada, vaid tuleb peibutada millegi huvitava, saladusliku ja ligitõmbavaga. Tuleb leida nõrk koht ja sellest kinni haarata. See meetod on tunduvalt pehmem, kuid see-eest kõitev, ja inimene hakkabki prääniku poole pürgima, ühes sellega muutes iseennastki.”
“Kas kavaldada on kombekas?”
“See ei ole kavalus. See on arsti tarkus. Vahel peab rohtu “ilustama”, et laps seda sundimata võtaks. Kas see on siis kahjulik? Kas see käib moraali vastu, kui lapsele saab rohtu anda ilma kisa ja pisarateta?”
“Teie meelest võib siis õigustada nii hirmutamise kui ka kavaldamise, “õhulosside” lubamise meetodit?”
“Nii see kui ka teine viib inimest edasi. Nii üks kui ka teine meetod on õigustatud juba seetõttu, et ta on OLEMAS! Kuid minu meelest on parim Südame Puhtus ja Siirus. Kes minu juurde tuleb, seda ma välja ei aja. Kui palutakse, siis aita, kui Jõudu on,”
“Aga kui ei ole? Või siis jääb väheks?”
“Kui palutakse, siis järelikult on… Kui jõudu jääb väheks, siis kogu seda ja AITA! Kuid ole Range ja Õiglane!
Nõua Tänu!
Muidu varastad inimeselt Hinge, sundides teda jääma sinu V Õ L G L A S E K S ….”

56. PALVE TEHNIKA.

Selsinasel tunnil, kui on raske, kui tundub, et elu jääb seisma, kui ei ole taganemisteed, ei ole väljapääsu näha, tuleb inimestele meelde Jumal. Kõige sagedamini tehakse siis Ristimärki. Vahel loetakse Palvet…
Noormees vaatas täna Šolohhovi teose ainetel tehtud filmi “Nad võitlesid kodumaa eest”. See film on Vaimust. …seal aimust saad Venemaast ja vene vaimust, on Hävitaja rahutu. Kardab Vaimu? – Jaa! Sest Vaim – see on Elutahe, Võitmatus, Murdumatus, Vankumatus … Selline oli Muinas-Vene Slaavimaal, Põllumeeste ja Küttide maal.
Taevas Sõduri kohal on tuhmunud, ja tema, arutu sõja pitsituses, palub esimest korda elus Jumalalt pääsemist…
Jumal annab võimaluse, kui inimene on esitanud Palve…
Kuid, mis on Palve?

“Vanaisa, kas teie palute Jumalat?”
“Minu palve on – minu elu.”
“Aga kas teil mingi tekst on?”
“See tekst on – minu töö. Minu meelest, pojake, on palve Puhtsüdamlik Pihtimine iseendale ning Maailmaga sõlmitud Üksmeele ja Kooseksisteerimise Leping. See on minu maa, Ukraina Viljaaida juur. Kõik, mida tehakse siiralt, ongi juba palve.”
“Kuidas te suhtute sõnastatud palvesse?”
“Igaühel on oma, isiklik Tee Jumalani. Ka palve on igaühel isemoodi. Kellel tekst, kellel töö viljapõllul, kellel laste kasvatamine, kellel aga karistav mõõk kindlas käes.”
“Kuid Jeesus ise andis inimestele teksti?”
“Jaa. Kuid ütles ka seda, et tõeline on see palve, mis on välja öeldud siiralt ja ilma tunnistajateta jumala palge ees. Veel parem, kui need ei oleks keele, vaid Südamehääle sõnad. Jumal kuuleb paremini Südamehäält kui võltsi keele vada.”
“Kas meil kõigil on võlts keel?”
“Öelduna valeks saab mõte, lausus vanarahvas.”
“Aga siis ju teiegi ei räägi praegu õigust?”
“Jah, kui ainult et – see on Minu Tõde. Sinul on ta teine. Sina küsisid ja mina ütlesin sulle oma tõe. See ei pea ilmtingimata sinu tõega kokku langema. Sellepärast ongi kõik see, mis ma räägin, vale. Sest see on Minu Tee…”
“Tee…valetada?”
“Ei. Rääkida oma Tõtt.”
“Aga kuidas siis mõttega on? Kas see siis ei ole võlts?”
“Jutub, et on… kuid…puudub näitelava, pojake. Harva on keegi vaimult nii juhmiks jäänud, et hakkab iseendale teatrit tegema. Ilma vaatajaskonnata inimvaim puhkab või siis vestleb iseendaga, arendades järgmiste publikule suunatud etenduste strateegiat, kuid rolli ta ei mängi. Ta on iseendaga. Sellepärast ongi omaette-olek alati lähemal Vaimule, Jumalale. Kas keegi kunagi nägi või kuulis Jeesuse palveid?”
“Jumal.”
“J u s t n I m e l t Jumal! Sest rohkem ei kuulnud MITTE KEEGI!”
“Ja keegi ei tea, mida ta Isalt palus?”
“Palve on Südame Hääl.
Niipalju kui on Südameid, niipalju on ka Hääli…”

57. RAKUD.

“Noh, laiskvorst, näita mulle oma peopesi.”
“Kas te kavatsete käejooni vaadata?”
“Ei, tahan näha, kui kiiresti sa elus täiuslikumaks saad.”
“Kas seda saab peopesa järgi kindlaks teha?”
Taat vaatas hoolega õpilase käsi, istus lõikuskuu soojale künkale maha ja jätkas üliõpilasele õpetuse jagamist Teadmataadi peensustest.
“Ära tee oma elu keeruliseks, pojake. Tööinimeste kätest saab selgust nahkkoe tihendite hulga – rakkude järgi. Vaimu kinnitatakse tööga. Vaimujõud tuleb rakkude kaudu.”
“Kuidas need saavad omavahel seotud olla – rakud ja vaim?”
“Kui paksenenud nahk kuivetub ja kätelt koorub, ilmub asemele uus kude; eks siis jooned ja kogu joonis muutuvad pisut.”
“Kas paremuse poole?”
“Oleneb, mille kallal oled vaeva näinud! Vana nahaga kaovad ka inimese vanad nõrkused, kuid uus suurendab Jõudu ja muudab inimese Saatust.”
“Tähendab, tööga võib muuta oma saatust?”
“Jaa, pojake. Jumal andiski meile selleks keha, et töö kui pideva difusiooni abil arendada vaimu. Käsi saab tööriistade ja asjadega kokku puutudes neilt värsket jõudu, mis kogunebki naharakkudesse, muutes niimoodi nende rakkude jõu potentsiaali. Muutub potentsiaal, muutub ka Jõud ning aatomite ja ainete struktuuri puhtus… See on juba biofüüsika, aga ka kvantfüüsika…
Tugevneb immuunsüsteem, tõuseb kehasiseste ühenduste kindlus. Inimene muutub tugevamaks ja puhtamaks, kui oli eile. TÖÖ kindlustab talle selle!”
“Aga kui hõõruda endale rakud pihku spetsiaalselt, “kiirendatud korras?” Kas see kiirendab täiustumist?”
“See on rumal ja kahjulik. Said aru, miks?”
“Eesmärgi olemasolu tõttu?”
“Mitte ainult. Kiirustamine on juba iseenesest kahjulik, kuid siin.. sa unustasid difusiooni! Kui sa oled kiiresti ja jõuliselt hõõrunud oma nahka tööriistaga, siis sellega oled kurnanud nii tööriista kui ka oma keharakke, nõrgestanud neid, selle asemel et täita… Pea meeles: oled kurnatud!
Kui rakud tekivad pikaajalise kontakti tulemusena, kokkupuutes välise maailmaga, selle ilma asjadega, siis selline difusioon ei kurna, vaid rikastab jõuga.”
“Kuidas on hõõrdunud kohtadega jalgadel?”
“Kui sa liigud ebamugavate jalatsitega, on sellest vähe kasu. Enesepiitsutamine on enesehävitamine, vaimu hävitamine eneses, mis tähendab ka Jumala hävitamist endas. See teeb kahju nii enesele kui ka Maailmale. Peab valima paraja jalanõu, et see oleks “sinu oma”, et see ei solvuks sinu peale ega tooks kahju. Samal ajal jalanaha aeglane paksenemine, mis tuleb käimisest – see on rakkude evolutsioon ja vaimujõud areng, veelgi enam – Tarkus! Sellepärast ongi kasulik palju jala käia, kuid ainult mugavate ja kergete jalatsitega!”
“Kuid kas jalatsitega võib kokkuleppele saada?”
“Peab saama! Jalanõu on samuti elu jätk. Nahk on elava hinge keha. Ning nahkjalats säilitab sideme veel eile elanud olevusega. Austa eilset – ja sul saab olema väärikas tänapäev, ilma vaenlasteta, ja niimoodi teenib sinu jalanõu sind truult.”
“Kuulsite, kingakesed? Kas hakkate minuga sõbrutsema?”
“Hakkavad, pojake, kui sa pöördud nende poole vaikides, mõttes. Muidu su oma kolleegid riietavad sind sinu uude sõpra – pikkade varrukatega hullusärki,” lõpetas Taat lõbusalt. “Nüüd aga lähme edasi, Metsa, Teadmiste ja Jõud juurde.”

58. VERI ON HINGE KEHA.

“Ihu on keha keha”, ütleb Taat, “Veri on hinge keha, aju aga vaimu keha.”
Piibel keelab kasutada verd toiduks. Mida ütleb selle kohta Taat? Mida ta sellest arvab?

“Küsid, et mis ma sellest arvan? Arvan, et sedasama, mida juba varem on mõelnud need, kes pole olnud laisad mõtteid mõlgutama: veri on hinge keha. Seepärast soovitan sul hoolega liha külmas vees leotada, enne kui hakkad sellest toitu tegema.”
“Võib-olla on parem üldse mitte liha süüa?”
“Aga võib-olla ka mitte hingata ja mitte vett juua?
Lihast loobumine on enesepettus, enesega mängimine. Inimene on kiskja. Seda enam, kui tahad olla m e e s. Liha on Jõud. Ja ta on hädavajalik sellele, kes püüdleb Jõu ja Taedmiste poole.
Veri on iseasi. Veri on emotsioonide, hinge asupaik. Seepärast ongi tingimata vaja võimalikult rahulikult, ilma kannatusi tekitamata tappa neid loomi, kellele on määratud saada toiduks. Varem oskasid jahimehed puhtalt jahti pidada!”
“Kuidas “puhtalt”?”
“Osati tappa hoobilt, tekitamata loomale valu ja piina. Mäletad, “oravale sihi silma”? Ei kütitud rohkem, kui toiduks oli vaja. Liiatigi valiti välja nõrgemad, et säilitada tugevat järelkasvu. Nõndamoodi reguleerib Loodus ennast.”
“Miks ei tohi lubada, et loomad piinleksid?”
“Veri salvestab looma piinad, ja kui sa sellist liha sööd, ainult nõrgendad oma jõudu, oma immuunsust. Lihtsalt öeldes: tapetud looma hing hakkab sulle kõikvõimalikul moel seestpoolt kätte maksma!”
“Milles see võib väljenduda, vanaisa?”
“Haigustena, nõrkusena, ärritavusena, närvilisusena. Igal juhul nõrgendab selline toit kõvasti sinu Maksa vaimu.”
“Kas siis hästi leotatud liha ei kahjusta?”
“Kahjustab, kuid mitte nii tuntavalt. Ega kogu verd saa välja leotada. Kuid kui loom on surnud rahulikult, siis ei tee see kahju üldse. Sellepärast ongi tähtis näha surma!”
“Näha surma?”
“Jah, tuleb teada, kuidas suri see loom, kellest toitud. Kui ta suri rahulikult, siis see toit on hea. Kui aga rabeledes, siis parem ära seda puutu.”
“Kas siis võib surra rahulikult?”
“Ema toidab last rinnaga rahulikult ja ei vaevle selle pärast, et laps joob tema jõudu. Ta on selle üle isegi õnnelik. Nii on lood ka õndsa surmaga.”
“Te rääkisite immuunsüsteemi nõrgenemisest. Missuguseid haigusi “halva liha” söömine esile kutsub?”
“Verehaigusi. Piinelnud hinge veri nõrgendab selle verd, kes sellest toitub. Nõrgenevad Maks, Kopsud ja Põrn.”
“Kopsud?”
“Jaa. Verehaigusi tuleb alati ravida hinge ja kopsude mõjutamisega. Seda enam pead sa teadma, et rinnaluus ja mõõkjätkes on meie immuunsuse keskus. Toites seda Luud jõuga, päästad vere surmast ning ühes sellega päästad ka kogu organismi hukkumisest.”
“AIDS?”
“Jah. Oleksid inimesed taiplikumad, saaksid nad aru, et immuunpuudulikkust tuleb ravida just nimelt sellesse Luusse jõudu difundeerides.”
“Nii lihtne see ongi?”
“Ei, see ei ole lihtne. Peab T E A D M A! Ja veel on vaja, et Jõud usaldaks sind. Teadmine on kõigest pool asja. Usaldust omada – vaat see on erakordselt raske! Sellepärast pole mitte iga Ravitseja võimeline astuma seda sammu, et hakata Luud ravima…”
“Usaldust omada – kas see on sama, mis sõbruneda?”
“Mitte ainult sõbruneda, vaid peale selle veel ka teenida Jõudu! Ainult see, kes Jõuga sõber, on võimeline tõbist ja nõtra Luud jõuga täitma ja seeläbi äratama ellu haige inimese hinge, andma talle võimaluse säilitada end. Seal, Rinnaluu ja Südame vahel, ongi peidus Inimhing. Seal on tema koht, Ristimärgi Keskpaik…”
“Aga konkreetsemalt? Kuidas ravida verehaigusi?”
“Ahaa! Sind on mu “filosoofia” ära tüüdanud?” kostis Taat naeratades. “Sulle too kõik suisa hõbekandikul ette… Heakene küll. Kuula ja pea meeles. Enne, pojake, kui alustad ükskõik missuguse haiguse ravimist, lähene asjale kolmest küljest : vaimu, hinge ja keha poolt – juure, tüve ja lehtede juurest. Raskete haiguste puhul on need kolm lähenemist eriti tähtsad.
Esiteks vaim. Vaimu puhastatakse Pihtimisega. Mis on Pihtimine?
Kõige sagedamini on see pöördumine ravija poole ja soov terveneda. Soov olla terve on Eluvaimu leidmise alus. Esimene etapp, kordan, on Pihtimine. On vaja tunnistada selle Ravija autoriteeti, kelle poole pöördusid abi saamiseks, ja vastuvaidlematult järgida tema nõuandeid! See ongi Vaimu jõudude omandamise tee – Ravija Jõu kaudu, tema Õnnistuse kaudu. Ja ära jookse teadmamehe juurest teadmamehe juurde – kaotad sellegi jõuraasukese, mis sul on!
Teiseks- hing. Sümpaatia oma lähedaste vastu, nendepoolne toetus – see ongi hingejõu õilis difusioon. Mis siis sel juhul aitab? Mälu ja Mälestused. See, mis oli meeldiv ja hea minevikus, aga samuti unistused ja optimistlikud plaanid tulevikuks.”
“Aga kui mälestused on ebameeldivad?”
“See näitabki kätte koha, kus “auk” on. Siin on vajalik eneseanalüüs, andestus ja tänulikkus, kas või mõtteliselt, kaudselt.
Hea, kui on südamelähedasi Kingitusi headelt inimestelt. See on väga, väga tähtis! Säärane talisman surutakse rinnale. Rinnaluu vastu, Hinge ligi – ning sellega luuakse õnnis raviv difusioon. Said aru, tudeng?”
“Sain.”
“Kui taipasid, siis lähme kolmanda, s. o. keha juurde. Siin on vaja puhast vett. Nii välispidiseks kui ka Elava Jõuna sissevõtmiseks. Kuid vesi olgu puhas. Allikast toodud!
Kasulikud on ka rohuteed. Jajaa – Naistepuna, Pune, Piparmünt.”
“Kas Naistepunaõliga võib ka Rinnaluud määrida?”
“Koguni peab! Sa pead juba teadma, et jõuks võib olla kõik, millega sul on Leping ja Sõprus. Seepärast annagi seda, millega sa oled kõige rohkem sõber, oma patsientidele kui jõu allikat, kui Meistrit. Aga Materjal? Materjali otsi toidust, selle kandi tavalisest toidust.
Paljugi võib veel soovitada, kuid kõike ei jõua rääkida ega kirjeldada. Kuid kõige hädavajalikum ja tähtsam on Vaim! Ja Ravija, Meistri õnnistus. Kui need on olemas, tuleb tervis ilma teede ja võieteta…
Puhas Vaim on Suure Tervendamise põhialus.
Ja et saavutada, kasvatada endas seda Puhast Vaimu, peadki sa vaeva nägema nii päeval kui ka öösel, mu armas Sõber!”

59. KINGITUSED.

Kas uskuda seda? Kas on kasu asjast, mille paned oma rinna vastu? Missugune on säärase ravimeetodi mehhanism? Ja kas saab sellise protseduuri abil vabaneda tõsisest hädast?

“Avitab, pojake, avitab! Südamest tulev kingitus on alati Talismaniks!”
“Kuidas niisugune talisman mõjub?”
“Iga kingitus, mis tuleb sind austavalt inimeselt, on sulle Talismaniks ja on alati võimeline sind aitama mis tahes asjus. Olgu see siis tervenemine või lihtsalt tuju tõstmine.”
“Aga ostetud asjad?”
“Ostetud asjad on sinu omad. Ja kui sina oled haige, siis on haiged ka sinu asjad, mida sa oled endale hankinud. Ainult Kingitused ja võõrad asjad ei haigestu koos sinuga.”
“Nüüd sain aru.”
“Ravimiseks kasutatakse alati kas kingitust või võõrast asja. Või…”
“Või siis oma töötegemist.”
“Jah. Kasuta nende kingitusi ja asju, kes on sulle sümpaatsed. Või siis oma tööd. Töö on parim Ravim.”
“Järelikult nende asjad ja kingitused, kes ei ole sümpaatsed, teevad ainult halba?”
“Õige. Nii pikk kui ka sõna ja seda enam veel asjad, mis selliselt inimeselt saadud, ainult hävitavad. Pea seda meeles alati!”
“Kuid kas säärane ravimine ei ole kahjulik sellele, kes Talismani kinkis?”
“On kahjulik. Kuid sa ju ei kurna oma heategijat ometi täiesti tühjaks?
Seda enam, et harva on keegi nii osav, et suudab asja kaudu tugevasti nõrgestada selle omanikku. Selleks peab olema Tugev Maag! Aga neid on väga vähe…
Seepärast ei saa sa ka oma sõbrale erilist häda tekitada, kui surud külmetuse puhul tema Kingituse oma rinnale. Rinnaluu vastu.”
“Teie sõnadest järeldub, et kingituse ja kinkija vahel on pidev side.”
“Jaa. Sellel rajaneb ka mõju. Talisman, Kingitus on nagu telegraaf. Jõud difundeerib kord Kingituse, kord sellesse, kes kingi teinud. Aga inimene, kes teab seda, võib “lülitada” end sinna kolmandaks ja sellega kasutada eseme tõelise omaniku elujõudu.”
“Noh, aga kui Kingituse omanik haigestub?”
“Siis jääb ka Kingitus haigeks. Sellepärast ei võigi Kingitust kasutada ravimiseks enne, kui sa ei ole veendunud kinkija heas tervises.”
“Aga kui seda ei saa teha, ei ole lihtsalt sidet?”
“Sa pead südamega tunnetama seda sidet! Vanasti, minnes sõjaretkele, lõid kasakad noa puusse. Noatera järgi said kodused teada noa peremehe tervise seisukorrast. Kui kasakas surma sai, kattus tera punase roostega, mis sarnanes verega… Ema tunnetas Poega, Pruut Peigmeest… Nuga tunnetas oma Peremehe saatust.
Pea meeles: Kingitusel on side kinkija hingega. Kuid kõik see, mille oled hankinud ise, on osa sinu hingest.”
“Aga kui asi on ostetud vanemate raha eest?”
“Siis on seal seos vanematega. Sina kasutad seda, kuid hing selles esemes on vanemate oma.”
“Aga varastatud asja puhul?”
“Varastatud asi kuulub sellele, kellelt see on varastatud. Ja mida suurem on tõelise omaniku meelepaha, seda ohtlikum on see asi vargale! Tark ei tee kunagi selliseid rumalusi, sest teab, kui karmilt Jõud karistab varastamise eest.
Ja pea meeles: ole ettevaatlik mis tahes asjadega, sest nad on – alati! – osa kellegi hingest. Nii tükike looja hingest kui ka tükike selle hingest, kes on ta omandanud. Jälg on seal alati olemas: nii tee alguse jälg, oleviku kulgemise jälg, kui ka koguni tuleviku jälg…”
“Kas selle järgi selgeltnägijad ja ettekuulutajad ennustavadki?”
“Jah. Kui sa õpid kõiki asju austama, siis sellega ühtlasi näitad üles austut nende vastu, kes neid on kunagi puudutanud, mis tähendab, et sul ei saa olema vaenlasi.
Kui sa aga neid ei austa, siis ei austa sa ka asjadega kokkupuutunuid inimesi, misläbi hangidki endale vaenlasi, ise seda soovimata, isegi seda kahtlustamata… Sellest ongi inimesed haiged… Pea meeles reeglit: Ese on Jõudude Tomp. Jõud on nende difusioon, kes neid esemeid on vaadanud, mõtelnud neist, puudutanud , kasutanud. Ese ei ole ainult kest, vaid veel ka sisu. Kes sisu ei näe, on lihtsalt primitiivne, nõme. Vorm on sellisele inimesele piiriks. See inimene on hingeta, kui nii võib öelda. Õigemini, nõrga hingega, sest hing on kõigil olemas. Hing on Sisu, seesmine Sisu.”
“Mis tähendab “näha sisu”?”
“Tunnetada ükskõik millise materiaalse eseme sidet emotsioonidega, nende hingedega, kes on eseme loonud, kes on teda kasutanud.”
“Kas sellise talismani-abi jõud, selle tase oleneb omaniku jõu tasemest?”
“Kuidas sa ise arvad?
“Arvan, et oleneb.”
“Loomulikult. Siit sulle ka teine reegel: Talismani Jõud oleneb Kinkija Jõust. Seetõttu on isegi sülg, mis segatud tolmuga, võimeline ravima.”
“Nii nagu seda tegi Jeesus?”
“Jaa. Nii kasutavad Ravijad oma Jõudu. Sülg on Meister, aga tolm Materjal.”
“Jeesusel oli tohutu suur vägi.”
“Kui inimene on tugev, siis on tugev kõik, mis temas on, tema peal, tema juures ja temast eemal. Nii tema luu, tema ihu, riided ja looming kui ka sõnad ja mõtted… Kõik, kõik.”
“Nagu Surilina?”
“Nagu ka Pühakute säilmed, mida käiakse kummardamas.”
“Poleks paha omada Kingitusi Tugevatelt!”
“Kuid ka ohtlik.”
“Ohtlik?”
“Kui sa kas või pisima kõrvalise mõttega solvad seda, kes sulle sellise Kingituse teinud, kutsud endale kaela suure häda!”
“Kas häda on alati suur?”
“Siin kehtib Peegli seadus. Peegeldus annab sulle tagsi selle, mida oled plaaninud. Sa saad tagasi selle räpasuse, mis sul mõtetes oli.”
“Aga kui mõtted on head?”
“Siis tänab Jõud sind kõikide heade mõtete eest, mida oled saatnud Tugeva aadressil. Mida külvad, seda lõikad, nii on maailmas seatud. Ainult et tavalistes suhetes on arveldamine aeglane, kuid kohtudes Tugeva Inimesega on see kiire! Kui sina teed head, sii stehakse ka sulle head. Kui teed rumalusi – satud omaenda rumaluste võrku.”
“Oi-oi! Parem juba karta selliseid Kingitusi!”
“Teadja on alati Kingitusega ettevaatlik. Kuid kartma ei pea. Ei tohi vaid olla halbu kavatsusi.”
“Mis on halvad kavatsused?”
“Mõtted vägivallast. Ära mõtle mitte millestki halvasti. Sest Jumal on kõiges. On öeldud: Ükski prohvet pole kuulus omal maal… Tema läbi, ja maailm ei tundnud Teda ära…. Jumal on meie seas… Alati ja kõikjal… Küll on ta sääsk, küll ämblik, küll ema, küll isa, küll vend, küll tütar, küll sõber, küll vaenlane võitlusväljal, küll joodik plangu kõrval, küll kivike, küll sõõm vett… Ta nõuab Vagadust ja väärikat Vaimujõudu.
Seepärast ole alati ettevaatlik.
Nii Kingituste suhtes, Märkide suhtes kui ka üldse Välismaailma suhtes. Sest Ümbritsev Maailm – see oled sina ise! Ta on sinu! Algusest Otsani…”

60. TERVENDAMINE.