53. SEKS ON ERILISE JOU ALLIKAS JA TEE ARMASTUSENI.

Tanapaeval, nagu te koik olete todenud, on kioskide riiulid tuubil tais mitmekesist “produktsiooni” seksi kohta. Millest see raagib? Kas seksuaalkultuuri kohutavast defitsiidist? Voi ohjeldamatust puuust keelatud vilja poole? Voi siis inimsoo vaarastumisest ja patususest? Voi on see kultuuri allakaigu tunnistajaks, sarnane kommete langusega Rooma impeeriumis enne Suurt Katastroofi? Kas meie elu on saarast nahtuste tarvis piisavalt rikas?
Need teemad huvitasid meie tudengit mitte ainult tema nooruse parast, vaid ka veel selleparast, et talle oli vaga meeldinud varem loetud raamat – Shree Rajneeshi “Seks, Armastus ja Palve – kolm etappi Jumalikkuseni.”
“Vanaisa, kas on tosi, et seks on Armastuse juur ja aluspohi, Armastus aga sunnitab Palve?”
“Sa kusid, kas ma olen Rajneeshiga nous?”
“Kas te olete ka tema teoseid lugenud?”
“Toe autor on Jumal! Mitte aga mingisugune Rajneesh voi taat… Me koik kanname ainult osakest Suurest Jumalikust Toest.”
“Te olete siis sellise arvamusega nous?”
“Seks on igasuguse materiaalse ilmingu Algjoud, Taeva ja Maa, Isa ja Ema Liit – Poja, materiaalse olendi sunnitamiseks. See on koikide alguste algus. Lugupidamatu ja polastav suhtumine sellesse Jousse osutub voimetusele jouda selle Viljani – Jumalasarnasusele Hingelise Armastuse kaudu. Inimene on imeilus! Inimkeha on Loomise Tipp. Kuna temas on Suur Loomevaim, Urgseeme – POORIS!
Mida kolvatut on selle loomingu imetlemises? Kuigi…”
“Habitunne?”
“Jaa. Habi on veelgi ilusam. Habi on Hinge korgeima taseme seks. Habelik inimene on loomult aarmiselt seksuaalne inimene. Selleparast ta habenebki ennast, oma keha, et armastab seda siiralt ning ei voi lubada ega taha, et keegi seda arvustaks. Seda ebameeldivam on, kui intiimset ilu; inimese salajast terviklikkust hinnatakse negatiivselt. Sellparast ta habenebki. Hea kunstnik habeneb alati oma teoseid, nii nagu Jumalgi oma hinge pohjas habeneb oma loomingut – inimest.”
“Te kinnitate, et habelikud inimesed on vaga seksuaalsed?”
“Nunnad on koige naiselikumad ja ornemad olevused… Seda aga ei saa oelda nende kohta, kes muuvad oma keha tanaval.”
“Kuid tantsijannad on ju ilusad?”
“Ei vaidle vastu. Kuid neil on kadunud habelikkus, Hingejou indikaator, seeparast ei kardagi nad arvamusi ja hinnanguid. Hupofuus puuab kinni umbritsevate inimeste seisukohti ja motteid, sellest tekibki habelikkus kui tervikliku organismi alateadlik reaktsioon mojudele – valiskeskkonna peentele mojudele. Selline on habi kui Peenmaailma vastuvotja mehhanism.
Kuid, mu sober, ma ei alavaarista tantsijannasid. Nende eesmark on teenida raha. Aga et raha on vaimu moodupuu, kasutavadki nad oma keha tooriistana ellujaamiskunstis, voitluses koha parast siin elus ja leivatuki eest.”
“Kas te moistate nad hukka oma keha muumise eest?”
“Kas siis Ravija ei muu oma tervist? Veelgi enam – hea Ravija muub vajajatele ka tukikese oma hinge, aga vahest ka Eluvaimu… Ei mul ole oigust hukka moista. See on nende tee. Sul oleks juba aeg aru saada, et taat ei moista kedagi hukka, m I t t e k e d a g i! Igauhele oma. Igauhel on o m a t e e . Iga hing on vaba valima ja selles on tema sanss, tema Looming.”
“Miks te siis varem raakisite, et Vagivallamaagia – see on seks?”
“Nii ta ongi. Vagivald on hadavajalik ja loomulik, kuid ta on seksuaaljoudude loomuparase esmase arengu tunnus ja hingeliste joudude loomuparase arenematuse naitaja. Inimene on tarbija. Sellele esimesel tasandil saab ta joudu toidust ja seksist. Ja ara arva, et seda on vahe!
See on suur Joud! See on Kehaline Joud! Ilma toidu ja seksita kui ainevahetusta fuusiline keha ei eksisteeri. Seks on DIFUSIOON! Pea seda hasti meeles, tulevane ravitseja!”
“Tahendab, et koik see, mida me varem raakisime difusioonist, oli seksi kohta?”
“Jah, pojake. Igauhel on voli valida oma tee ise ja kellelgi ei ole oigust inimest tema valiku parast suudistada. Uhtmoodi rumal ja nome on, kui inimene muutub maletsevaks elajaks voi ilma soota tuimaks muulaks.
Seks on vajalik ja arukas asi!
Jah, esialgu on ta jame, kohmakas, ja toime pandud “varisevi kasi”. Kuid kui koik on hakkama saanud, saavad teisedki. Anna aega – ja kaed lakkavad varisemast ning inimene hakkab otsima enamat. Ta hakkab otsima peenemaid naudinguid, kui seda on lihtne fuusiline orgasm. Aga kus need naudingud siis on?
Neptuunis. Habitundes! Habelikus mangus, mangus kahele…
Siin toimubki loomaliku inimese muutumine Hinge Inimeseks. Hinge, mille sundides ei toimu fuusiline, genitaalne, vaid hingeline orgasm ehk Armastus.”
“Kas armastus on hinge orgasm?”
“Fuusiline orgasm on teraviku, maetipu moodi. Ronid ules – ja laskud jalle alla. Kuid hinge orgasm selline ei ole! Ta on palju voimsam, ta on Igavene! Tal ei ole ajalist tippu. Ta on nagu Taevas, ajatu. Aeg ja Ruum tarduvad, kui kahel on koos hea ja onnis olla…
See on toeline lahustumine. Neptuun. Ondsus… Ulemate Inglite Huve!
Oma ihalise vae poolest on see seisund igast maisest narkootikumist vorratult tugevam, tugevam mis tahes muust olukorrast, See on Kahe sulandumine Uhte – Armastusse.
Ainulisse Jumalasse…
Seda, kes on korra seda tunnet kogenud, ei tomba enam kunagi tavalise fuusilise orgasmi poole. Inimene on nuud iseteadev, rahulik…
Ta on uhenduses Jumalaga, see aga tahendab, et ta ei ole hoolimatu uhegi Olendi vastu, mille Isa ja Ema on loonud. Ta on kaastundlik, ei peida end teiste inimeste roomude ega pisarate eest…
Selline inimene ei ole enam vagivaldne. Ta on Halastajaode ning hiljem juba Haavaarst.
Mitte keegi ega mitte miski ei suuda teda enam orjastada, sest ta on Terviklik, Jumalaga uhtne.
Selleparast raagitaksegi, et armastuses on PAASEMINE.
Kuid ma kordan:
Ei ole olemas Armastust ilma enne kullaldaselt labielatud Seksita!”
“Tahendab, Freudil oli oigus, kui ta tugines seksuaalinstinktile?”
“Jaa, tal oli oigus. Seda, mis on olemas, ei saa valtida. Mida tugevam on sinu seksuaalne kirg ja mida moistlikumalt ning rahulikumalt seda rahuldad, seda rohkem Joudu on sinu Vaimus. Ja mida pingutatumalt ja arutumalt sa seda rahuldad, seda vahem on joudu su vaimus.”
“Kas te raagite loomuvastasusest?”
“Koik, mis olemas, on Elu. On olemas liialdamine, mida ongi nimetatud loomuvastasuseks. Koik on antud a r a t u n d m i s e k s . Sisene ja valju, saades kaasa kogemuse!
See teema, pojake, on vaga tosine. Sellest me saame sinuga hiljem veel palju raakima. Kuid seni pead endale selgeks tegema, et Seks on Huve, mille moistlik kasutamine annab sulle mitte uksnes Joudu, vaid juhatab ka teed Armastuseni, aga seejarel ka VABA INIMESE toelise Vaimse Palveni.”

54. SOOVITUSED RAVIMISEKS.

Eile sai opilane kuulda Teadmataadi opetusi seksi kohta. Selle tulemusena tarkas tal huvi kuse- ja suguelundite haiguste ravivoimaluste vastu. Selle kohta ta hakkaski tana taati kusitlema.

“Vanaisa, kuidas oleks koige parem ravida kuse- ja suguelundkonna haireid?”
“Kui sul on terved seksuaalsuhted, oled neis moodukas ja siiras, siis taastad juba ainuuksi sellega harmoonia ja tervise. Armastus on parim tohter. Fuusiline armastus ravib vaga hasti hadasid, kui ta on moodukas ja ei kurna sekssuhetesse astujate psuuhikat.”
“Mis tahendab “ei kurna”?”
“See tahendab seda, et parast orgasmi ei ole antipaatiat, suutunnet ega koguni vastikust enese suhtes, veelgi enam pole neid aga partneri suhtes. On vaid lahe room ja tanulikkus selle vastu, kes kinkis sulle rahuldustunde.”
“Aga kas kate pealepanemine siin ei aita?”
“See on moistlik ja mojub tulemuslikult, kui ravija on vaimselt arenenud. Meesterahvas on parim naistehaiguste arst, muidugi, kui ta on Mees, mitte punaste sogedate silmadega sonn. Kasi, mis vagusi ja ondsas rahus lebab naisterahva alakohul, on parim ravija! Kuid kasi peab olema rahulik! Rahulik. Mitte argitama kirge, vaid andma ondsalikku loogastust, lahustumust. Sellisel moel on tugev, terve ja oilsameelne mees, mitte ilmtingimata ravija, voimeline vabastama naist mitmetest hadadest, nii intiimelulistest kui ka ukskoik millistest teistest.”
“Kas isegi fibromuoomist ja tsustist?”
“Kui ta on piisavalt tugev, oilis ja siiras.”
“Aga kas ka naisterahvas suudab samal moel ravida nn. Meesteprobleeme?”
“Tapselt samuti on naine mehele paastjaks. Ainult et ei pea teda erutama, vaid rahustama nagu ema. Nagu Ema, jata see meelde. Ainult nii ja mitte teisiti!”
“Aga kuidas nakkushaigustega on?”
“See on eriline kusimus. Siin peab ravima vaimu! Nakatumine naitab, et vaim on pehkinud ja pude.”
“Aga kas iseseisvalt, ilma korvaliste abita voib ennast terveks ravida vaagnas paiknevate elundite poletikulistest tobedest?”
“Voib. Kusjuures tehnika on lihtne ja voimas. Keeruline on ainult see, et distsipliin ja pusivus on hadavajalikud.”
“Mil viisil see kaib?”
“Difusioon, pojake, difusioon! Kaks korda paevas, hommikul ja ohtul, peab vahetama aluspesu, pesema seda kasitsi majapidamisseebiga ja kuivatama varske ohu kaes. Ja mis veel?” vaatas taat kusivalt nooruki poole.
“Mitte triikida?”
“Oige! Et mitte lohkuda sidet varske ohu Jouga. Alates hetkest, kui inimene hakkab seda tegema, haigus ei arene enam edasi, vaid kaob. Ja tegema peab seda seni, kuni haigus on kehast taielikult taganenud.”
“Kui palju aega selle peale umbes laheb?”
“Koik oleneb tahelepanelikkusest, sellest, kuidas inimene suhtub asjasse, kuid ka haiguse vaest. Voib-olla nadal, aga voib-olla ka terve aasta…”
“Kas ei oleks parem votta lihtsalt rohtu?”
“Rohi ei ravi vaimu ega hinge. Ta aitab ainult keha ja norgendab maksa. Kui voidad ajas, siis kaotad immuunsuses. Jargmine haigus ei ole magede taga, kui oled hinge ja vaimu laiskusega norgestanud. Las Puhtus ravibki kauem kui arstirohud, kuid see-eest teeb ta seda laitmatult, kindlalat ja tugevalt!”
“Aga maarohud?”
“Seestpidiseks tarvitamiseks on tee. Naistele – intiipiirkonna hooldamiseks tusistuste korral – surveloputus Eukalupti, Kummeli ja Saialille tommisega. Kuid mitte rohkem kui uks kord paevas nadala jooksul. Kuigi… mina soovitaksin labi ajada ainult pideva puhtuse ja varskuse jargimisega. Annaks Jumal meie Naistele ja Emadele olla ikka terved!”

55. SUDAME SUUR JOUD.

Esimesel pilgul, nagu olete joudnud margata, naib koik, millest Taat raagib, olevat nii lihtne. Kuid kas see ikka on nii?
Ainult puhta pesuga saada jagu raskest haigusest? Kas see ei ole mitte fantastika? Voi siis pettus?
Voib-olla aga on selles mingi saladus?

“Kas selles peitub saladus?” kusis vanataat kavalalt naeratades. “Peitub, pojake, ainult et see saladus on veelgi lihtsam kui see, millest ma raakisin. Saladus seisneb Sudame tervendavas Jous.”
“Tuleb meelde kull, me oleme sellest juba raakinud.”
“Oleme raakinud, oleme raakinud, kuid sina oled juba joudnud unustada, kui mulle saaraseid kusimusi esitad. Jaa, minu nouanded ja retseptid ei toimi uleuldse kavalate ja ebaausate inimeste kaes, nende kaes, kes on korratud ja musta sudametunnistusega. Nad teevad imet ainult hea ja siira Hingega inimese kaes, ja veel voimsamad on nad oiglase Vaimu motetes. Nagu ma olen juba oelnud, ravida ei saa ainuuksi Hinge Puhtusega, vaid ka oiglase Loova Motte jouga. Vaimuga. Tahtega.”
“See mojub ainult siira suhtumise korral?”
“Ainult nii, mu sober! Ainult nii ja ei kuidagi teisiti!
Seeparast mitte igauks, kes on lugenud voi kuulnud mingit Teadmataadi retsepti, ei saavuta soovitud tulemust.
Mitte igauks, kaugelti mitte igauks, kes tegeleb haigete ravimisega, ei ole oma eesmarkides siiras ja puhas! Seeparast ei annagi Joud terveks ravitud inimeste kaudu mitte koigile onnistust!”
“Ma voin ju eksida? Kuidas ara tunda hea sudamega inimest?”
“Koerad ja kassid ei eksi. Ei eksi ka inimene. Sumpaatia!
Sumpaatia on kavatsuste kooskolastatus. Ma olen juba raakinud, et Sumpaatia ravija ja patsiendi vahel on juba pool voitu. Edasiseks on vaja enam Teadmisi, ja isearanis on vaja moodutunnet.
Kuidas kindlaks teha head sudant?
Lillepottide rohkuse jargi toas, selle jargi, kuidas inimene suhtub koertesse, kassidesse ja lindudesse, uldse elusolenditesse.. Koik elav puudleb puhtuse ja harmoonia poole ning eitab rapasust ja tasakaalutust. Voib ka tunda lihtsalt silmade sara jargi. Hea ja korraliku inimese silmadest kiirgub soe valgus, nad rahustavad ja annavad kindlustunnet. Suli silmad aga vilavad pidevalt, ei jaa millelegi pidama, tekitavad arevust. Ara usalda vilavaid silmi! Selline inimene alati haub oma motteis midagi, nuusib valja, peidab Maailma eest.
Miks nii?
Ta peidab nii Maailma kui ka iseenda eest oma pattusid, oma saasta, oma laiskust, kadedust, tigedust ja oma uleannetuid, salakavalaid eesmarke: midagi ara nihverdada, ara peita… Mitte oma tooga ara teenides… Saad aru? Teenimatult!”
“Kas pohjuseks on toosama laiskus?”
“Jaa. Laiskus on nii haiguste kui ka jou kahanemise pohjus. Kui difuusne “ainevahetus” puudub, siis susteem laguneb, lagundab ennast ise. Susteemi ulalhoidmiseks on difusioon hadavajalik nagu toit. Difusioon on aga alati liikumine, umberpaigutumine. See on too. Ja too on alati huve!”
“Kas seda voib nimetada haiguseks?”
“Nii teda huutaksegi: hingehada. Ei, see ei ole hullumeelsus! See on vaid hingelise tasakaalutuse, rikutud harmoonia uks paljudest ilmingutest.”
“Kas selliseid haigusi saab ka ravida?”
“Kuidas sa turult kartuleid ostad, tudengpoiss? Kas mammi oskab tasakaalustada kaalu?”
“Kas te tahate oelda, et hingejou tasakaalustamine ravib ka hingehadasid?”
“Tapselt nii, nagu oleks sulle kaalutud kaks kilo kartuleid.”
“Aga kui neil ei ole hingi? Kui nad on juba taitsa hukas?”
“Igas elavas olevuses on Jumala Vaim. Kui ta aga on olemas, siis jarelikult on olemas ka hinge tee Jumalani. Sellises olendis on ka Valgus olemas, olgu see inimene voi ukskoik milline materiaalne olevus.”
“Aga mittemateriaalsetes olevustes?”
“See on keeruline kusimus, natuke hiljem ma puudutan seda. Praegu voin aga oelda, et mittemateriaalne olevus on malu, s. t. kas Mineviku voi Tuleviku olemus…”
“Kuidas saab aidata hinge tasakaalustada?”
“Aidata voib. Isegi peab, kui sa seda puuad ja kui sul jatkub joudu. Ainult et aidata saab vaid see, kel on Sudame Joudu ja Vaimu Joudu, TAHET.”
“Kuidas seda tehakse?”
“Inimese Hinge keskusele pannakse kaed peale, rinna keskkoha kanti. Kuid seda ainult juhul, kui inimene on iseendaga ara leppinud ja vabatahtlikult otsib abi mujalt. Vagisi seda ei tohi teha!”
“Kui kiiresti need muutused inimeses toimuvad?”
“Hingehadadest, pojake, ei ole nii kerge lahti saada. Koik soltub sellest, kui raske tobi on, aga ka puudest taastada hinge terviklikkus. Kui inimene on kahetsenud, ules tunnistanud, laheb koik kiiresti. Kui ta aga vaid teab, et peab pihtima, kuid ei leia selleks kullaldaselt joudu ja vaimu, siis on asi keerulisem.”
“Kuid kui inimene ise ei taha muutuda, kas siis peab seda vagisi tegema?”
“Neid, kes ei tahaks olla taiuslikud, neid lihtsalt ei ole! Koik tahaksid olla iseendast paremad, kuid igauhel ei ole kullaldaselt vaimujoudu, Pole tahet, et astuda sellele enesetaiustamise rajale. Ent sellegipoolest voib ka vagisi. Kui sa oskuslikult ehmatad inimest ebameeldiva tulevikuperspektiiviga, siis hirmu abil voidki teda muuta. Hirm annab talle joudu!”
“Kas nii, nagu Kaspirovski teeb?”
“Jaa. See meetod on karm, kuid mitte tulutu. Igal juhul kiirendab see inimese arengut, mobiliseerib ta joudu ellujaamiseks ja mahasurumise meetodiga kasvatab hinge ja vaimu.”
“Mitte praanikuga, vaid piitsaga?”
“Voib ka praanikuga, pojake. Sellisel juhul ei maksa ehmatada, vaid tuleb peibutada millegi huvitava, saladusliku ja ligitombavaga. Tuleb leida nork koht ja sellest kinni haarata. See meetod on tunduvalt pehmem, kuid see-eest koitev, ja inimene hakkabki praaniku poole purgima, uhes sellega muutes iseennastki.”
“Kas kavaldada on kombekas?”
“See ei ole kavalus. See on arsti tarkus. Vahel peab rohtu “ilustama”, et laps seda sundimata votaks. Kas see on siis kahjulik? Kas see kaib moraali vastu, kui lapsele saab rohtu anda ilma kisa ja pisarateta?”
“Teie meelest voib siis oigustada nii hirmutamise kui ka kavaldamise, “ohulosside” lubamise meetodit?”
“Nii see kui ka teine viib inimest edasi. Nii uks kui ka teine meetod on oigustatud juba seetottu, et ta on OLEMAS! Kuid minu meelest on parim Sudame Puhtus ja Siirus. Kes minu juurde tuleb, seda ma valja ei aja. Kui palutakse, siis aita, kui Joudu on,”
“Aga kui ei ole? Voi siis jaab vaheks?”
“Kui palutakse, siis jarelikult on… Kui joudu jaab vaheks, siis kogu seda ja AITA! Kuid ole Range ja Oiglane!
Noua Tanu!
Muidu varastad inimeselt Hinge, sundides teda jaama sinu V O L G L A S E K S ….”

56. PALVE TEHNIKA.

Selsinasel tunnil, kui on raske, kui tundub, et elu jaab seisma, kui ei ole taganemisteed, ei ole valjapaasu naha, tuleb inimestele meelde Jumal. Koige sagedamini tehakse siis Ristimarki. Vahel loetakse Palvet…
Noormees vaatas tana Solohhovi teose ainetel tehtud filmi “Nad voitlesid kodumaa eest”. See film on Vaimust. …seal aimust saad Venemaast ja vene vaimust, on Havitaja rahutu. Kardab Vaimu? – Jaa! Sest Vaim – see on Elutahe, Voitmatus, Murdumatus, Vankumatus … Selline oli Muinas-Vene Slaavimaal, Pollumeeste ja Kuttide maal.
Taevas Soduri kohal on tuhmunud, ja tema, arutu soja pitsituses, palub esimest korda elus Jumalalt paasemist…
Jumal annab voimaluse, kui inimene on esitanud Palve…
Kuid, mis on Palve?

“Vanaisa, kas teie palute Jumalat?”
“Minu palve on – minu elu.”
“Aga kas teil mingi tekst on?”
“See tekst on – minu too. Minu meelest, pojake, on palve Puhtsudamlik Pihtimine iseendale ning Maailmaga solmitud Uksmeele ja Kooseksisteerimise Leping. See on minu maa, Ukraina Viljaaida juur. Koik, mida tehakse siiralt, ongi juba palve.”
“Kuidas te suhtute sonastatud palvesse?”
“Igauhel on oma, isiklik Tee Jumalani. Ka palve on igauhel isemoodi. Kellel tekst, kellel too viljapollul, kellel laste kasvatamine, kellel aga karistav mook kindlas kaes.”
“Kuid Jeesus ise andis inimestele teksti?”
“Jaa. Kuid utles ka seda, et toeline on see palve, mis on valja oeldud siiralt ja ilma tunnistajateta jumala palge ees. Veel parem, kui need ei oleks keele, vaid Sudamehaale sonad. Jumal kuuleb paremini Sudamehaalt kui voltsi keele vada.”
“Kas meil koigil on volts keel?”
“Oelduna valeks saab mote, lausus vanarahvas.”
“Aga siis ju teiegi ei raagi praegu oigust?”
“Jah, kui ainult et – see on Minu Tode. Sinul on ta teine. Sina kusisid ja mina utlesin sulle oma toe. See ei pea ilmtingimata sinu toega kokku langema. Selleparast ongi koik see, mis ma raagin, vale. Sest see on Minu Tee…”
“Tee…valetada?”
“Ei. Raakida oma Tott.”
“Aga kuidas siis mottega on? Kas see siis ei ole volts?”
“Jutub, et on… kuid…puudub naitelava, pojake. Harva on keegi vaimult nii juhmiks jaanud, et hakkab iseendale teatrit tegema. Ilma vaatajaskonnata inimvaim puhkab voi siis vestleb iseendaga, arendades jargmiste publikule suunatud etenduste strateegiat, kuid rolli ta ei mangi. Ta on iseendaga. Selleparast ongi omaette-olek alati lahemal Vaimule, Jumalale. Kas keegi kunagi nagi voi kuulis Jeesuse palveid?”
“Jumal.”
“J u s t n I m e l t Jumal! Sest rohkem ei kuulnud MITTE KEEGI!”
“Ja keegi ei tea, mida ta Isalt palus?”
“Palve on Sudame Haal.
Niipalju kui on Sudameid, niipalju on ka Haali…”

57. RAKUD.

“Noh, laiskvorst, naita mulle oma peopesi.”
“Kas te kavatsete kaejooni vaadata?”
“Ei, tahan naha, kui kiiresti sa elus taiuslikumaks saad.”
“Kas seda saab peopesa jargi kindlaks teha?”
Taat vaatas hoolega opilase kasi, istus loikuskuu soojale kunkale maha ja jatkas uliopilasele opetuse jagamist Teadmataadi peensustest.
“Ara tee oma elu keeruliseks, pojake. Tooinimeste katest saab selgust nahkkoe tihendite hulga – rakkude jargi. Vaimu kinnitatakse tooga. Vaimujoud tuleb rakkude kaudu.”
“Kuidas need saavad omavahel seotud olla – rakud ja vaim?”
“Kui paksenenud nahk kuivetub ja katelt koorub, ilmub asemele uus kude; eks siis jooned ja kogu joonis muutuvad pisut.”
“Kas paremuse poole?”
“Oleneb, mille kallal oled vaeva nainud! Vana nahaga kaovad ka inimese vanad norkused, kuid uus suurendab Joudu ja muudab inimese Saatust.”
“Tahendab, tooga voib muuta oma saatust?”
“Jaa, pojake. Jumal andiski meile selleks keha, et too kui pideva difusiooni abil arendada vaimu. Kasi saab tooriistade ja asjadega kokku puutudes neilt varsket joudu, mis kogunebki naharakkudesse, muutes niimoodi nende rakkude jou potentsiaali. Muutub potentsiaal, muutub ka Joud ning aatomite ja ainete struktuuri puhtus… See on juba biofuusika, aga ka kvantfuusika…
Tugevneb immuunsusteem, touseb kehasiseste uhenduste kindlus. Inimene muutub tugevamaks ja puhtamaks, kui oli eile. TOO kindlustab talle selle!”
“Aga kui hooruda endale rakud pihku spetsiaalselt, “kiirendatud korras?” Kas see kiirendab taiustumist?”
“See on rumal ja kahjulik. Said aru, miks?”
“Eesmargi olemasolu tottu?”
“Mitte ainult. Kiirustamine on juba iseenesest kahjulik, kuid siin.. sa unustasid difusiooni! Kui sa oled kiiresti ja jouliselt hoorunud oma nahka tooriistaga, siis sellega oled kurnanud nii tooriista kui ka oma keharakke, norgestanud neid, selle asemel et taita… Pea meeles: oled kurnatud!
Kui rakud tekivad pikaajalise kontakti tulemusena, kokkupuutes valise maailmaga, selle ilma asjadega, siis selline difusioon ei kurna, vaid rikastab jouga.”
“Kuidas on hoordunud kohtadega jalgadel?”
“Kui sa liigud ebamugavate jalatsitega, on sellest vahe kasu. Enesepiitsutamine on enesehavitamine, vaimu havitamine eneses, mis tahendab ka Jumala havitamist endas. See teeb kahju nii enesele kui ka Maailmale. Peab valima paraja jalanou, et see oleks “sinu oma”, et see ei solvuks sinu peale ega tooks kahju. Samal ajal jalanaha aeglane paksenemine, mis tuleb kaimisest – see on rakkude evolutsioon ja vaimujoud areng, veelgi enam – Tarkus! Selleparast ongi kasulik palju jala kaia, kuid ainult mugavate ja kergete jalatsitega!”
“Kuid kas jalatsitega voib kokkuleppele saada?”
“Peab saama! Jalanou on samuti elu jatk. Nahk on elava hinge keha. Ning nahkjalats sailitab sideme veel eile elanud olevusega. Austa eilset – ja sul saab olema vaarikas tanapaev, ilma vaenlasteta, ja niimoodi teenib sinu jalanou sind truult.”
“Kuulsite, kingakesed? Kas hakkate minuga sobrutsema?”
“Hakkavad, pojake, kui sa poordud nende poole vaikides, mottes. Muidu su oma kolleegid riietavad sind sinu uude sopra – pikkade varrukatega hullusarki,” lopetas Taat lobusalt. “Nuud aga lahme edasi, Metsa, Teadmiste ja Joud juurde.”

58. VERI ON HINGE KEHA.

“Ihu on keha keha”, utleb Taat, “Veri on hinge keha, aju aga vaimu keha.”
Piibel keelab kasutada verd toiduks. Mida utleb selle kohta Taat? Mida ta sellest arvab?

“Kusid, et mis ma sellest arvan? Arvan, et sedasama, mida juba varem on moelnud need, kes pole olnud laisad motteid molgutama: veri on hinge keha. Seeparast soovitan sul hoolega liha kulmas vees leotada, enne kui hakkad sellest toitu tegema.”
“Voib-olla on parem uldse mitte liha suua?”
“Aga voib-olla ka mitte hingata ja mitte vett juua?
Lihast loobumine on enesepettus, enesega mangimine. Inimene on kiskja. Seda enam, kui tahad olla m e e s. Liha on Joud. Ja ta on hadavajalik sellele, kes puudleb Jou ja Taedmiste poole.
Veri on iseasi. Veri on emotsioonide, hinge asupaik. Seeparast ongi tingimata vaja voimalikult rahulikult, ilma kannatusi tekitamata tappa neid loomi, kellele on maaratud saada toiduks. Varem oskasid jahimehed puhtalt jahti pidada!”
“Kuidas “puhtalt”?”
“Osati tappa hoobilt, tekitamata loomale valu ja piina. Maletad, “oravale sihi silma”? Ei kutitud rohkem, kui toiduks oli vaja. Liiatigi valiti valja norgemad, et sailitada tugevat jarelkasvu. Nondamoodi reguleerib Loodus ennast.”
“Miks ei tohi lubada, et loomad piinleksid?”
“Veri salvestab looma piinad, ja kui sa sellist liha sood, ainult norgendad oma joudu, oma immuunsust. Lihtsalt oeldes: tapetud looma hing hakkab sulle koikvoimalikul moel seestpoolt katte maksma!”
“Milles see voib valjenduda, vanaisa?”
“Haigustena, norkusena, arritavusena, narvilisusena. Igal juhul norgendab selline toit kovasti sinu Maksa vaimu.”
“Kas siis hasti leotatud liha ei kahjusta?”
“Kahjustab, kuid mitte nii tuntavalt. Ega kogu verd saa valja leotada. Kuid kui loom on surnud rahulikult, siis ei tee see kahju uldse. Selleparast ongi tahtis naha surma!”
“Naha surma?”
“Jah, tuleb teada, kuidas suri see loom, kellest toitud. Kui ta suri rahulikult, siis see toit on hea. Kui aga rabeledes, siis parem ara seda puutu.”
“Kas siis voib surra rahulikult?”
“Ema toidab last rinnaga rahulikult ja ei vaevle selle parast, et laps joob tema joudu. Ta on selle ule isegi onnelik. Nii on lood ka ondsa surmaga.”
“Te raakisite immuunsusteemi norgenemisest. Missuguseid haigusi “halva liha” soomine esile kutsub?”
“Verehaigusi. Piinelnud hinge veri norgendab selle verd, kes sellest toitub. Norgenevad Maks, Kopsud ja Porn.”
“Kopsud?”
“Jaa. Verehaigusi tuleb alati ravida hinge ja kopsude mojutamisega. Seda enam pead sa teadma, et rinnaluus ja mookjatkes on meie immuunsuse keskus. Toites seda Luud jouga, paastad vere surmast ning uhes sellega paastad ka kogu organismi hukkumisest.”
“AIDS?”
“Jah. Oleksid inimesed taiplikumad, saaksid nad aru, et immuunpuudulikkust tuleb ravida just nimelt sellesse Luusse joudu difundeerides.”
“Nii lihtne see ongi?”
“Ei, see ei ole lihtne. Peab T E A D M A! Ja veel on vaja, et Joud usaldaks sind. Teadmine on koigest pool asja. Usaldust omada – vaat see on erakordselt raske! Selleparast pole mitte iga Ravitseja voimeline astuma seda sammu, et hakata Luud ravima…”
“Usaldust omada – kas see on sama, mis sobruneda?”
“Mitte ainult sobruneda, vaid peale selle veel ka teenida Joudu! Ainult see, kes Jouga sober, on voimeline tobist ja notra Luud jouga taitma ja seelabi aratama ellu haige inimese hinge, andma talle voimaluse sailitada end. Seal, Rinnaluu ja Sudame vahel, ongi peidus Inimhing. Seal on tema koht, Ristimargi Keskpaik…”
“Aga konkreetsemalt? Kuidas ravida verehaigusi?”
“Ahaa! Sind on mu “filosoofia” ara tuudanud?” kostis Taat naeratades. “Sulle too koik suisa hobekandikul ette… Heakene kull. Kuula ja pea meeles. Enne, pojake, kui alustad ukskoik missuguse haiguse ravimist, lahene asjale kolmest kuljest : vaimu, hinge ja keha poolt – juure, tuve ja lehtede juurest. Raskete haiguste puhul on need kolm lahenemist eriti tahtsad.
Esiteks vaim. Vaimu puhastatakse Pihtimisega. Mis on Pihtimine?
Koige sagedamini on see poordumine ravija poole ja soov terveneda. Soov olla terve on Eluvaimu leidmise alus. Esimene etapp, kordan, on Pihtimine. On vaja tunnistada selle Ravija autoriteeti, kelle poole poordusid abi saamiseks, ja vastuvaidlematult jargida tema nouandeid! See ongi Vaimu joudude omandamise tee – Ravija Jou kaudu, tema Onnistuse kaudu. Ja ara jookse teadmamehe juurest teadmamehe juurde – kaotad sellegi jouraasukese, mis sul on!
Teiseks- hing. Sumpaatia oma lahedaste vastu, nendepoolne toetus – see ongi hingejou oilis difusioon. Mis siis sel juhul aitab? Malu ja Malestused. See, mis oli meeldiv ja hea minevikus, aga samuti unistused ja optimistlikud plaanid tulevikuks.”
“Aga kui malestused on ebameeldivad?”
“See naitabki katte koha, kus “auk” on. Siin on vajalik eneseanaluus, andestus ja tanulikkus, kas voi motteliselt, kaudselt.
Hea, kui on sudamelahedasi Kingitusi headelt inimestelt. See on vaga, vaga tahtis! Saarane talisman surutakse rinnale. Rinnaluu vastu, Hinge ligi – ning sellega luuakse onnis raviv difusioon. Said aru, tudeng?”
“Sain.”
“Kui taipasid, siis lahme kolmanda, s. o. keha juurde. Siin on vaja puhast vett. Nii valispidiseks kui ka Elava Jouna sissevotmiseks. Kuid vesi olgu puhas. Allikast toodud!
Kasulikud on ka rohuteed. Jajaa – Naistepuna, Pune, Piparmunt.”
“Kas Naistepunaoliga voib ka Rinnaluud maarida?”
“Koguni peab! Sa pead juba teadma, et jouks voib olla koik, millega sul on Leping ja Soprus. Seeparast annagi seda, millega sa oled koige rohkem sober, oma patsientidele kui jou allikat, kui Meistrit. Aga Materjal? Materjali otsi toidust, selle kandi tavalisest toidust.
Paljugi voib veel soovitada, kuid koike ei joua raakida ega kirjeldada. Kuid koige hadavajalikum ja tahtsam on Vaim! Ja Ravija, Meistri onnistus. Kui need on olemas, tuleb tervis ilma teede ja voieteta…
Puhas Vaim on Suure Tervendamise pohialus.
Ja et saavutada, kasvatada endas seda Puhast Vaimu, peadki sa vaeva nagema nii paeval kui ka oosel, mu armas Sober!”

59. KINGITUSED.

Kas uskuda seda? Kas on kasu asjast, mille paned oma rinna vastu? Missugune on saarase ravimeetodi mehhanism? Ja kas saab sellise protseduuri abil vabaneda tosisest hadast?

“Avitab, pojake, avitab! Sudamest tulev kingitus on alati Talismaniks!”
“Kuidas niisugune talisman mojub?”
“Iga kingitus, mis tuleb sind austavalt inimeselt, on sulle Talismaniks ja on alati voimeline sind aitama mis tahes asjus. Olgu see siis tervenemine voi lihtsalt tuju tostmine.”
“Aga ostetud asjad?”
“Ostetud asjad on sinu omad. Ja kui sina oled haige, siis on haiged ka sinu asjad, mida sa oled endale hankinud. Ainult Kingitused ja voorad asjad ei haigestu koos sinuga.”
“Nuud sain aru.”
“Ravimiseks kasutatakse alati kas kingitust voi voorast asja. Voi…”
“Voi siis oma tootegemist.”
“Jah. Kasuta nende kingitusi ja asju, kes on sulle sumpaatsed. Voi siis oma tood. Too on parim Ravim.”
“Jarelikult nende asjad ja kingitused, kes ei ole sumpaatsed, teevad ainult halba?”
“Oige. Nii pikk kui ka sona ja seda enam veel asjad, mis selliselt inimeselt saadud, ainult havitavad. Pea seda meeles alati!”
“Kuid kas saarane ravimine ei ole kahjulik sellele, kes Talismani kinkis?”
“On kahjulik. Kuid sa ju ei kurna oma heategijat ometi taiesti tuhjaks?
Seda enam, et harva on keegi nii osav, et suudab asja kaudu tugevasti norgestada selle omanikku. Selleks peab olema Tugev Maag! Aga neid on vaga vahe…
Seeparast ei saa sa ka oma sobrale erilist hada tekitada, kui surud kulmetuse puhul tema Kingituse oma rinnale. Rinnaluu vastu.”
“Teie sonadest jareldub, et kingituse ja kinkija vahel on pidev side.”
“Jaa. Sellel rajaneb ka moju. Talisman, Kingitus on nagu telegraaf. Joud difundeerib kord Kingituse, kord sellesse, kes kingi teinud. Aga inimene, kes teab seda, voib “lulitada” end sinna kolmandaks ja sellega kasutada eseme toelise omaniku elujoudu.”
“Noh, aga kui Kingituse omanik haigestub?”
“Siis jaab ka Kingitus haigeks. Selleparast ei voigi Kingitust kasutada ravimiseks enne, kui sa ei ole veendunud kinkija heas tervises.”
“Aga kui seda ei saa teha, ei ole lihtsalt sidet?”
“Sa pead sudamega tunnetama seda sidet! Vanasti, minnes sojaretkele, loid kasakad noa puusse. Noatera jargi said kodused teada noa peremehe tervise seisukorrast. Kui kasakas surma sai, kattus tera punase roostega, mis sarnanes verega… Ema tunnetas Poega, Pruut Peigmeest… Nuga tunnetas oma Peremehe saatust.
Pea meeles: Kingitusel on side kinkija hingega. Kuid koik see, mille oled hankinud ise, on osa sinu hingest.”
“Aga kui asi on ostetud vanemate raha eest?”
“Siis on seal seos vanematega. Sina kasutad seda, kuid hing selles esemes on vanemate oma.”
“Aga varastatud asja puhul?”
“Varastatud asi kuulub sellele, kellelt see on varastatud. Ja mida suurem on toelise omaniku meelepaha, seda ohtlikum on see asi vargale! Tark ei tee kunagi selliseid rumalusi, sest teab, kui karmilt Joud karistab varastamise eest.
Ja pea meeles: ole ettevaatlik mis tahes asjadega, sest nad on – alati! – osa kellegi hingest. Nii tukike looja hingest kui ka tukike selle hingest, kes on ta omandanud. Jalg on seal alati olemas: nii tee alguse jalg, oleviku kulgemise jalg, kui ka koguni tuleviku jalg…”
“Kas selle jargi selgeltnagijad ja ettekuulutajad ennustavadki?”
“Jah. Kui sa opid koiki asju austama, siis sellega uhtlasi naitad ules austut nende vastu, kes neid on kunagi puudutanud, mis tahendab, et sul ei saa olema vaenlasi.
Kui sa aga neid ei austa, siis ei austa sa ka asjadega kokkupuutunuid inimesi, mislabi hangidki endale vaenlasi, ise seda soovimata, isegi seda kahtlustamata… Sellest ongi inimesed haiged… Pea meeles reeglit: Ese on Joudude Tomp. Joud on nende difusioon, kes neid esemeid on vaadanud, motelnud neist, puudutanud , kasutanud. Ese ei ole ainult kest, vaid veel ka sisu. Kes sisu ei nae, on lihtsalt primitiivne, nome. Vorm on sellisele inimesele piiriks. See inimene on hingeta, kui nii voib oelda. Oigemini, norga hingega, sest hing on koigil olemas. Hing on Sisu, seesmine Sisu.”
“Mis tahendab “naha sisu”?”
“Tunnetada ukskoik millise materiaalse eseme sidet emotsioonidega, nende hingedega, kes on eseme loonud, kes on teda kasutanud.”
“Kas sellise talismani-abi joud, selle tase oleneb omaniku jou tasemest?”
“Kuidas sa ise arvad?
“Arvan, et oleneb.”
“Loomulikult. Siit sulle ka teine reegel: Talismani Joud oleneb Kinkija Joust. Seetottu on isegi sulg, mis segatud tolmuga, voimeline ravima.”
“Nii nagu seda tegi Jeesus?”
“Jaa. Nii kasutavad Ravijad oma Joudu. Sulg on Meister, aga tolm Materjal.”
“Jeesusel oli tohutu suur vagi.”
“Kui inimene on tugev, siis on tugev koik, mis temas on, tema peal, tema juures ja temast eemal. Nii tema luu, tema ihu, riided ja looming kui ka sonad ja motted… Koik, koik.”
“Nagu Surilina?”
“Nagu ka Puhakute sailmed, mida kaiakse kummardamas.”
“Poleks paha omada Kingitusi Tugevatelt!”
“Kuid ka ohtlik.”
“Ohtlik?”
“Kui sa kas voi pisima korvalise mottega solvad seda, kes sulle sellise Kingituse teinud, kutsud endale kaela suure hada!”
“Kas hada on alati suur?”
“Siin kehtib Peegli seadus. Peegeldus annab sulle tagsi selle, mida oled plaaninud. Sa saad tagasi selle rapasuse, mis sul motetes oli.”
“Aga kui motted on head?”
“Siis tanab Joud sind koikide heade motete eest, mida oled saatnud Tugeva aadressil. Mida kulvad, seda loikad, nii on maailmas seatud. Ainult et tavalistes suhetes on arveldamine aeglane, kuid kohtudes Tugeva Inimesega on see kiire! Kui sina teed head, sii stehakse ka sulle head. Kui teed rumalusi – satud omaenda rumaluste vorku.”
“Oi-oi! Parem juba karta selliseid Kingitusi!”
“Teadja on alati Kingitusega ettevaatlik. Kuid kartma ei pea. Ei tohi vaid olla halbu kavatsusi.”
“Mis on halvad kavatsused?”
“Motted vagivallast. Ara motle mitte millestki halvasti. Sest Jumal on koiges. On oeldud: Ukski prohvet pole kuulus omal maal… Tema labi, ja maailm ei tundnud Teda ara…. Jumal on meie seas… Alati ja koikjal… Kull on ta saask, kull amblik, kull ema, kull isa, kull vend, kull tutar, kull sober, kull vaenlane voitlusvaljal, kull joodik plangu korval, kull kivike, kull soom vett… Ta nouab Vagadust ja vaarikat Vaimujoudu.
Seeparast ole alati ettevaatlik.
Nii Kingituste suhtes, Markide suhtes kui ka uldse Valismaailma suhtes. Sest Umbritsev Maailm – see oled sina ise! Ta on sinu! Algusest Otsani…”

60. TERVENDAMINE.

“Ei voi olla,” kostetakse. “Vahk on ravimatu,” raagib klassikaline meditsiin. Nemad raagivad, aga Taat teeb oma tegusid… Temal on oma lahenemine, oma arvamus.

“Vanaisa, ma olen kuulnud, et teil on olnud edu monede patsientide vahkkasvajate ravimisel? On see nii?»
“Kui on haigus, siis jarelikult on ka voimalus seda ravida. Kas mitte seda ei ole ma sulle opetanud? Ja kui sa juba kusid kasvajatest, siis pead teadma, et kasvaja – see on tuhjus, laos.”
“Kasvaja? Mina oletasin, et kasvaja on liiasus, taidetus.”
“Ei, pojake. Valiselt paistab nagu tais olevat, aga seest… Sees on tuhjus. Organismi kaitsvate joudude norgeneminse tottu laheb monedes rakkudes geenistruktuur rikki ja need hakkavad arenema mitte organismi tervikliku programmi jargi, vaid oma uees, enesehavitamise programmi jargi. Sellest tekibki pahaloomuline kasvaja.”
“Mil viisil vahirakud siis levivad?”
“Selle arvel, et nad ei vota oma kasvuks joudu seestpoolt, nagu seda teevad terved rakud, vaid umbritsevatelt tervetelt rakkudelt, ja sellega kurnavad neid ja muudavad nad endasugusteks.”
“Kuidas seda protsessi peatada?”
“Aga kuidas sina seda peataksid?”
“Arvan, et terve difusiooni abil?”
“Konkreetsemalt?”
“Piht, talismanid, rohud… Voib-olla ka operatsioon. Kas teie olete operatsooni vastu?”
“Ei, pojake. Koguni kahe kaega olen poolt. Ravida vahki ilma kasvajat eemaldamata on vaga keeruline, kuigi mitte tulutu. Kuid arukam on siiski opereerida ja alles seejarel hoolitseda vaimu tugevdamise eest, samuti hinge terviklikkuse eest, talismanide ja rohtude eest.”
“Kas teie teadmisi voib kasutada ka “massilises ulatuses”?”
“Kui keegi tunneks asja vastu toelist huvi, siis ma voiksin ju uht-teist laiemale ringile soovitada- operatsioonijargseks taastumiseks voi siis eneseraviks haiguse algstaadiumis. See parandaks tunduvalt ravi tulemusi…”
“Kui ma kunagi leian asjast huvitatud spetsialiste, kas ma voin siis loota teie abile?”
“Miks mitte? See teeks roomu.”
“Heakene kull, vanaisa, ma pean seda silmas. Veel uks kusimus: mis on sellise tuhjuse pohjused?”
“Onkohaiguste pohjus on kurjas ja vagivaldses suhtumises valismaailmasse, umbruskonda. Kuna inimene on tugev, ei anna see vagivaldsus tema tervises tunda. Kuid niipea kui tema joud on ammendatud, hakkab toole Peegli Seadus, tagasilook. Loodus hakkab varem kokkuriisutut ara votma. Selle “arvete tasumise” protsessiga kaasnabki jou vaakumi tekkimine organismi mingis kindlas paikkonnas. Tuhjuse kohale hakkabki vorsuma kasvaja.”
“Aga mina, vastupidi, olen tahele pannud, et need inimesed on oige malbed?”
“Kui juba ollakse norgad, on koik “murust madalamad ja veest vagasemad” Kuid varem… Varem, kui oldi terved – oldi uhked, enesearmastajad ja egoistid. Nad jaavadki sellisteks, kuid nende kurjus ei ole enam nii tugev. See votab tusameelse torisemise, etteheidete ja umbritsevatesse aarmise meelepahaga suhtumise kuju. Koik on sellistele midagi “volgu”, koik on nende vastu “tahelepanematud”, miski pole nende jaoks nii, nagu nemad tahaksid. Oled sa seda tahele pannud?”
“Aga lapsed? Millal siis nemad joudsid endale haigust “koguda”?”
“Millest sa raagid, pojuke? Hunt utleb kitsetallele: “Sa oled juba selles suudi, et ma suua tahan..””
“Kuid te ju ise utlesite, et asi on kurjuses?”
“Jaa. Pohjus on ja ei ole ka selles! Kui laps poeb vahihaigust, siis on ta juba parilikult loomu poolest kuri. Ta ei ole selles suudi. Nii tahtsid Tahed, selliselt asetsesid nad tema esimese hingetombe aegu…
Looduse ppolt kaasa antud kurjus on nii tugev, et juba lapsepolves annab end tunda. Ja ara arva, et ilmtingimata peab kaklema ja hammustama. Koige sagedamini on laps tasane, kuid vaga ja vaga kattemaksuhimuline! Oled ju kohanud selliseid? Aga kattemaks ongi ulima kurjuse ja vagivalla valjendus. Sest selline laps kardab voidelda otseselt, ta teeb seda salamahti, nurga tagant nagu kaval rabane – kas mingi teoga voi lihtsalt emotsioonide ja kirgedega voi siis kurja, vagivaldse mottega.”
“No kull te hirmutate mind! Nii voib ju kartma hakata.”
“Ara naljatle. See ei ole nali, ja veel eriti sellise inimese jaoks. See on tema valu ja tema tee. Tema probleem, mille ta peab lahendama. Lahendama viivitamatult, muidu tuleb surm…”
“Tahendab, see kurjus on Jumalast?”
“Jumalast. Tahtedest. Niisugune tee on sellele inimesele antud. Tema ei ole selles suudi.
Tal on voimalus. Sanss! Voimalus TERVENEDA! Terveneda, voites endas loomuomase tigeduse ja iha vagivalla jarele…
Nagid, kuidas jarve aares uhed lapsed muravad veega, kuid teised tallavad naudinguga vaikseid konni lomaks? Vahi siis, kelle loomus on oilis ja kellel vagivaldne.”
“Kas te annate koigile voimalus paraneda?”
“Mina ei anna voimalust – selle on andnud Jumal. Igauks, kes vagivaldseks sundinud, voib leida endas joudu, et terve elu talitseda oma loomuparast kurjust. Sellega paastab ta end hirmsast halastamatust tovest. Ent kui samaaegu see, kes kull sunnilt puhas ja pole lapsepolves konni lomastanud, muutub laisaks, ahvardab teda sama haigus, kuid siis mitte tema vagivaldsuse, vaid tegevusetuse ja avitaja teest loobumise parast-“
“Kuidas siis neid haigestunuid aidata?”
“Las vagivaldne loobub vagivallast, oilis aga kinkigu end teistele, ja argu habenegu seda ega laiselgu. Kohustuslik on Vaimupiht, eneseanaluus, oiglane lahenemine endale. Ihu, roivaste, kodu puhtus. Moistlikud suhted lahedaste, soprade ja voorastega. Ja uleuldse, kordan, oilis vagivallatu – kuid mitte osavotmatu! – suhtumine umbritsevasse Maailmasse.”
“Aga mis rohtusid kasutada?”
“Kas sa ei ole mitte ulearu innukas, mu noor sober? Maletad, mis sa mulle tana lubasid?”
“Leida neid, kes huvituksid teie kogemustest?”
“Jaa. Kui selliseid on ja kui ma neid usaldan, siis raagin palju konkreetsemalt ja individuaalsemalt, kuidas “paigata” seda auku, mille kaudu kaob tervis ja ilmub inimesi hirmutav VAHK…
Seni aga piisab sulle motisklemiseks sellestki, mis ma olen raakinud.”

61. LOODUSJOUDUDE TALISMAN.

Jalutades Taadiga mooda metsi ja joekaldaid, markas opilane, et Taat pistis oma nahkkotti kull mannikabi, kull kuivanud oksatukikese, kivi voi linnusule voi veel midagi. Tudengit intrigeeris see, et Taat oma leiud nii kahku ara peitis.

“Mida see koik tahendab, Taat? Mida te koigi nende asjadega teete?”
“Need on Loodusjoudude kingitused.”
“Ja kuidas neid saab kasutada?”
“Nii kuidas soovid, voidki kasutada. Nemad, need Talismanid, t a i d a v a d s o o v e.”
“Nagu Volukepike?”
“Nad ongi Volukepikesed. Iga selline ese on voimeline taitma uhe su soovi. Kuid ainult sinu oma! Selleparast ma peidangi neid Kingitusi.”
“Et ara ei kaetaks?”
“Ei,” kostis Taat muiates. “Et Joud umber ei motleks ja ara ei pageks.
See, et ringi kondides on miski su tahelepanu koitnud, ei ole juhuslik. Joud on see, mis teeb sulle Kingituse. Ei tohi aega viita, umber motelda, passima jaada, et kus ja kuidas seda kasutada, vaid kiiresti ules votta! Votta ja tasku pista!
Nii, nagu seda mina teen, voi veelgi kiiremini.”
“Kas ka mina saaksin selliseid Kingitusi?”
“Kui Loodus sulle annab. Kuid ta on lahke ja annab Kingitusi koigile. Ainult et Joud on neis erinev. On vaja pidevalt sobrustada Loodusega, ei tohi teda solvata ega raisata tema rikkusi.”
“Kui mulle hakkas silma see kuivanud oksake seal, see mao moodi – kas tema saab minu Talismaniks?”
“Saab.”
“Ja taidab iga soovi?”
“Sooviga ara kiirusta! Soovid peavad olema moistlikud ja moodukad. Kui sa oled enne leidnud soovi ja siis hakkad otsima Kingitust, ei too see head. Jou kingitused on alati o o t a m a t u d !
Neid ei oodata – nad ilmuvad ISE.”
“Kuidas neid kindlaks teha, et mitte eksida?”
“Raske seletada. Sisimas justkui keegi utleks: “Vota.” Ma kuuletun sellele haalele ja votan, teadmata veel, kuidas seda Joudu kasutan.”
“Kuidas te neid Kingitusi kasutate?”
“Nende Jou abil ravin mond patsienti. Voi siis aitan haigetel nende haid kavatsusi teoks teha.”
“Kuid te utlesite, et Talisman on individuaalne ese? Kas ta siis saab teisi aidata?”
“Ta taidab leidja soove. Aga minu soov ongi hoolitseda nende eest, kes on tulnud minu juurde USALDUSEGA. Ma hindan usaldust: see on mulle parim armuand Maailmalt. On meeldiv, kui sinu abi vajatakse. Eriti, kui vanaks jaad.”
“Kas ma tana voin leida head voimast Kingitust?”
“Kingitust ei leita. Ta ise leiab su. Kas sul tana on onne? Ei tea, kuid kui sa suudad loobuda leidmise soovist, siis voib-olla saadki midagi Looduselt kingiks. Teadlikult uleskorjatud asi – see pole Joud, see on vagivald. Vaike kull, kuid siiski vagivald. Kuigi – ega seegi keelatud ole.”
“Kas neid Looduse Talismane voib edasi kinkida?”
“Seda ma teengi oige tihti. Ning kui inimene suhtub sellisesse kingitusse hoolikalt, on Joud tema suhtes heatahtlik ja kaitseb teda mis tahes ebameeldivuste eest.”
“Aga kumb on tugevam: inimese Talisman voi Looduse Talisman?”
“Inimene – see on emotsioonid, hing. Loodus aga igavene oiglane Vaim. Looduse urgelementide joud on tugevam ukskoik millise inimese emotsioonidest, valja arvatud muidugi Meistri kiretus. Sinu kusimusele ei saa anda kindlat vastust, sest Urgelement voib olla esindatud uhes inimeses, Teadjas ja Tugevas. On Voimsa Vaimu Inimesi, kelle kingid on niisama tugevad kui Jou Kingid. Koik oleneb mis tahes olemises peamisest – vaimu tasemest. Mis asi on esmajargulise tahtsusega? Vaim!
Nii ma puuangi kogu aeg sulle opetada seda Tumedate Tuuma – Vaimu!”

62. SAJANDI HAIGUS.