62. SAJANDI HAIGUS.

“Milles on teie arust AIDS-I olemus, vanaisa?”
“See nahtub juba haiguse nimestki – kaitsvate joudude vajakajaamine. Vaimu defitsiit. Kui vahk on hinge haigus, siis AIDS on vaimu haigus. Vaimu tugevdamise votetest ma ju kogu aeg raagingi.”
“Aga on ka moni konkreetsem pohjus?”
“On. Liialdused. Eriti seksuaalsed.”
“Loomuvastased?”
“Kordan sulle uuesti: murk – see on doos, kuid mitte aine.
Mis on loomuvastasus? Me ise oleme loomuvastased. Koik maailmas on loomuvastane. Seda peab moistma. Moistma, et me viibime igavesti iseenese peegelpiltide eksikujutistes. Ja samal ajal viibime ometigi uhtlasi igavesti Toes! Maole on halb nii alatoitlus kui liigsoomine. Tapselt nii on iga asjaga. Koik, mida on moodukalt, tuleb kasuks. See, mida on vahe ja mida ule, viib havingule. Liialdamine ongi norgenenud immuunsuse pohjuseks.
Tahad jaada AIDS-ist puutumata ja areneda – ole MOODUKAS!”
“Kas te saaksite kaasa aidata uhingus, mis haigeid selle tove kuusist paasta puuab?”
“Midagi ma voiksin ju naidata, kuid see on peaaegu lootusetu asi, kui inimene ei puhasta enne seda oma hinge ega otsusta tugevdada vaimu ja TASUDA OMA KOIKIDE ISIKLIKE PATUSTAMISTE EEST.”
“Ons siin mingi saladus?”
“Ei ole motet teha saladust sellest, mida nagunii kunagi ei saada teada.
Miski ei ole oige ega vale. On vaid see, mis on Seadusparane…
Maailm eksisteerib, ja sellega on koik oeldud.
Aidata?
Aidata voib alati. Aidata leida oma Tee. Kellele jatkub OTSUSTAVUST ja PUUDLEMIST tervise poole, see on ka voimeline valtima AIDS-i!”

63. KIVI.

On olemas sellised inimesed nagu Muuritoolised. Need, kes annavad kivile elu, luues temast Eluaseme. Kuid on ka Kivide ja Kristallide tootlemise Meistreid. Mille poolest nad erinevad uksteisest? Selle poolest, mis tostab esile iga Meistri – see on hingestatus ja vaimustus, mis tekib kokkupuutest Materjaliga…
Kui Meistril ei ole monda aega kokkupuudet oma Elemendiga, muutub ta selliseks nagu meremees ilma mereta, nagu kala ilma veeta, tal hakkab ebamugav, ja veelgi enam – hakkab paha! Miks? Selleparast, et Element on saanud inimesega sobraks, annab talle Joudu ja Innustust.
Taat ja opilane laskusid karjaari, endisesse Vulkaanikraatrisse, Musta Kivi juurde. Noormeest ullatas surnud mardikate – skarabeuste, “ silositikate”, nagu neid kutsutakse – hulk. Miks nad siin surevad?

“Taat, miks mardikad siin ara surevad? Voib-olla on siin paha energia?”
“Oled sa kunagi kuulnud Elevantide Kalmistust?
Skarabeused, nagu Elevandidki, on puhad, taidetud erilise Jouga. Elevant on tark. Sitikas on virk tegija. Neil on eriline onnistus, Joud, ja selleparast tulevadki surema Jou asupaikadesse. Must Kivi sarnaneb nende mardikatega, on ju nii? See on nende Joud, selleparast nad tulevadki siia.”
“Miks nad otsustasid surra just siin?”
“Sest siia on maetud nende “naba”, kivide kraater on aegade – Mineviku, Tuleviku ja Oleviku – kokkupuutekoht. Surres Jou punktis, muutuvad mardikad ajas surematuteks. Kas panid tahele, milline kuju on Kraatril?”
“Nagu lehter, sarnaneb umberpooratud koonusega.”
“Aga milised on puramiidid Egiptuses?”
“Voti ja Lukk?”
“Puramiidide ja Kraatrite vahel on vastastikune seos. Nii uks kui ka teine on Joud. Uks on olendite Joud, teine Elementide Joud. Kraater on Kivi. Puramiid on nende olendite Joud, kes on tema rajanud. See on uks katsetest saavutada surematus… Sitikad roomavad surema Kraatrisse, Elevandid maekurusse, inimesed aga ehitavad Puramiide, Maju, Malestussambaid.. See on inimese puudlus, taitumatu soov saada surematuks…”
“Mille poolest on Kivi Joud eriline?”
“Eriti peen kiirgus. Plutooniline energia. Laava sisin. Jaa kulmus. Kivi on hangunud Magma: Jaa on saanud Tulest jagu. Magmas sisaldub koikide olevuste tants. Koik me oleme Magmast labi kainud ja seeparast on Kivi meie ammune elupaik. Seeparast ehitamegi oma majad Kivist. Kes on tundlik, selles elab veel Malu, see tunnetab oma sugulust temaga, Kiviga.”
“Kuidas see tunne valjendub?”
“Tombena. Vastupandamatu tombena magede poole, Kivi juurde, sellest tehtud asjade ja kalliskivide juurde, loppeks – ehitiste poole Kivi k u t s u b!”
“Kas ta kutse ei ole ohtlik?”
“Iga kutse on ohtlik. Ohtlik selle poolest, et voib votta sinu hinge ja viia enesega kaasa. Kuid kartma ka ei pea. Lahenedes Kivile, aratad ules oma malu ja lahened Igavikule, vaimsele surematusele.”
“Kuid on ju oht saada ara lummatud?”
“Koike tuleb teha moodukalt. Jousse ei tohi liialt kiinduda. Joudu peab k o n t r o l l i m a, ainult siis void taie oigusega nimetada end inimeseks.”
“Kus on rohkem Joudu, tootlemata kivis voi Meistri toodeldus?”
“Aga mis sa arvad?”
“Kahtlen, et ma ei saa sellele kusimusele vastata.”
“Selleparast, et ei olegi kindlat vastust. Kivi jaab kiviks, sailitades alati oma joud. Ainult et Meistri tootlus katab selle Jou kupliga, oma isikliku kavatsuse kookoniga. Toodeldud Kivi on Meistri isikliku Jou katte all olev elav generaator. Meister on eemaldanud Kivilt tema sideme Kodukohaga ja uhes sellega muutnud ta e u n u h h i k s.
Eemaldanud sideme Koduga, mis tahendab, et ka Minevikuga, ja andnud talle omaenese eesmargistatud motte.”
“Kas siis Meistri eesmark voib olla tugevam Kivi Joust?”
“Raske vastata… Kivi – see on Aja Joud, Maa Joud. Kas saab keegi olla tugevam Igavikust?
Puutudes kokku Kivi Elemendiga, me elame ule Igaviku! Mis on veel ulevam, kui tunda end olevat osaduses Ajaga?
Magedest paremad saavad olla vaid maed, kus sa pole veel kainud, laulab Vossotski. Mees, kes oli ullatavalt tundlik Aja Kutse suhtes…
Kuid ole ettevaatlik, pojake. Aegade tee on koige ohtlikum koigist teedest!”

68. TERAVILI.

Meie noorel sobral on koht tuhi. Veab vaevu jalgu jarel. Taat ei ole taas randama minnes mingit toitu kaasa votnud. Nalg ja janu on tudengi ara vintsustanud… Mida teha?

“Nuud, pojake, naitan sulle midagi. Naed koristatud poldu?
Mine sinna ligi ja vota maast viljapea, mida esimesena naed. Seejarel ludi ukshaaval terad valja ja nari neid hoolega. See annab sulle palju joudu.”
“Ainult uks viljapea?”
“Tee, mida oeldi. Kusimusi esitad hiljem.”
Noormees taitis Teadmataadi soovituse. Umbes viisteist minutit kestis see “soomaaeg”, ja ennae imet, sihuke viljapea taitis hasti kohtu ja kosutas vasinud organismi. Nalg kadus, tekkis joud, et jalle vabalt maad mooda kaia, jalad viisid iseenesest edasi. Ja ka hing tundis vaimustust! Paikegi paistis justkui eredamalt. Miks kull nii? Ainult uhest viljapeast?
“Taat, milles seisneb sellise ime saladus? Mul on kerge kaia ja ka koht on tais!”
“Saladus on Viisakuses. Kummardust tehes ules korjatud maast, mis oli peale loikust maha jaetud, aeglaselt naritud… Ja ara unusta Teravilja erilist Joudu!
Korrelised – see on Teravili, Elu. Seda enam, kui viljapea ei ole murtud, vaid maast korjatud.”
“Kui ma oleksin murdnud, kas siis oleks Joudu olnud vahem?”
“Tunduvalt vahem. Liiatigi, kui oleksid murdnud peremehepollult enne saagi koristust.”
“Miks nii?”
“Kui su koht on tais, kuid sulle pakutakse pirukat suua, kas sa siis oleksid eriliselt tanulik? Kuid naljasena oled valmis heategijale poolt kuningriiki ara andma, on ju nii?”
“Olen nous.”
“Nii ka Viljapeaga. Iseasi, kui sa oleksid murdnud kasvava viljapea, teine asi aga on, et sa korjasid ta maast ules – oleks voinud ju autorataste all puruks litsutud saada. Milline neist viljapeadest on sulle tanulikum: kas korrelt murtud voi asfaldil lebanud, pollu korval, oma velledest eemale kistuna?”
“Nuud sain teist aru.”
“Ja veel uks asi: ara ilma loata vota! Enne kusi pollu peremehelt voi siis pollult endalt! Ja tea, et augustis ei ole paremat Joutoitu kui koristatud pollult korjatud Viljapea! Sa oled ta paastnud, nagu ravitseja paastab hadasolija.”
“Aga kuidas te suhtute kasvavatesse teradesse?”
“Sa void korjata parast loikust viljapaid, puhastada neid kate vahel, koguda ja sailitada Elu Terasid, ja kasutada neid, kuidas ise soovid. See on juba s i n u Joud.”
“Kuidas oleks neid parem sailitada?”
“Puust laekas, pidevalt neid oma katega segades, kinnitades nondamoodi nendele oma austust ja hoolt. Sellest on nad elus ja on roomsad sinu tahelepanu ule. Sul ei ole siis mitte ainult Joud, vaid ka TERAVILJA Onnistus – Kasvu ja Arengu Elava Jou Onnistus!
Pea seda meeles ja proovi nii teha. Arvan, et sulle meeldib see sama palju kui soodud Viljapea, mis andis Joudu ja Varskust Hingele ja Motetele…
Armasta ja hinda Leiba ja Pollumehi!”

65. HUVA TEGU.

Huva Hallpea… Tark looja ravib Onnistuse kaudu nii vaimu, hinge kui ka inimese ihu. Anna Vanakesele tukk leiba – ja sa saad sellest ainult rikkamaks. Kui ei raatsi anda, tulevad hadad su oma kodu kallale… Kui sa ei anna randajale Vanakesele juua, norgeneb su vaim. Ulatad Vanakesele koti – vaim tugevneb. Hallipaises Vanakeses on Vaimu Tugevus, onnistatud Jumala poolt.

“Vanaisa, mismoodi mojub tanulikkus? Milles see tegelikult valjendub?”
“Naed, pojake, mul on jalas matkapuksid. Need kinkis mulle uks naispatsient tanutaheks abi eest. Ta teadis, et mulle meeldib kaia mooda metsi ja aasasid, ning otsustaski mind “riidesse panna”. Ma olen talle sellise tahelepanu eest ulivaga tanulik, ja kasutades tema Kingitust, taidan teda Jouga.”
“Kas see on sisendus distantsilt?”
“Ei, selliste rumalustega ma enam ei tegele. See on Joudude Difusioon. Kui kaks hiirt on tulnud uhest ja samast valgusallikast, siis mojutades neist uhte, muutub ka teine. Kas sa tead, kuidas kaksikud on oma tajumistes seotud? See on kvantfuusika, mida sa pead kindlasti omandama, kui oled otsustanud tosiselt lahemalt tegelda Joudude teooria ja praktiga.”
“Joudude teooria ja praktika?”
“Maagia on juba vananenud nimetus. Sonast “maagia” levib mustikat. Selleparast moned nimetavadki peenmateeria maailma ja selle nahtusi “Joudude Teooriaks.” Selline termin on ka mulle omasem.”
“Kui te utlete, et see on juba difusioon, siis kuidas saab sel viisil edukalt ravida?”
“Aga nii ravitaksegi! Ravitsemismeistrid ravivad sageli sedaviisi, et ei mojuta mitte haava ennast, vaid kuuli voi nuga, mis on vigastuse tekitanud. Oled sa sellest kunagi kuulnud? Ravijale makstakse vahel suuri summasid, tehakse kalleid kingitusi. Ja kui see raha on teenitud ausa tooga, siis seisneb raviefekt juba selles, et makstakse!”
“Kuidas nii?”
“Aga, mu uudishimulik sober, olen sulle juba raakinud, et kui haigestub inimene, siis haigestuvad ka koik asjad, mis talle kuuluvad! Ja kui ta annab Meistrile osa oma haigeid asju voi “haiget” raha, siis Meistri kaes saavad need juba meie lemmiku difusiooni abil terveks, aga sellega – nendesamuste kvantfuusika seaduste jargi – muudetakse mitte uksnes selle inimese koigi teiste asjade, vaid ka tema enda seisundit! Saad nuud aru?”
“Kas see on omalaadne puhastumine?”
“See on uhteaegu nii puhastumine Meistri kate kaudu kui ka “rahapesu”, mille poole nii vaga puudlevad ettevotjad.”
“Kas nad soidavad teie juurde “raha pesema”?”
“Osalt kull.”
“Aga kui see ei ole nende raha?”
“Siis puhastub peremees, selle raha toeline peremees. Kuid mitte see, kes selle rahaga maksis. See, kes maksis, jaab haigeks, juhul kui on selle raha varastanud. Ara unusta, et raha ei ole ainult paber, vaid on Mark, inimese too ja vaimu moodupuu!
Numbrilise vaartuse korval on rahal ka vaimne kaal. Juhtub, et rublaline kaalub rohkem kui sajaline.”
“Kas selle eest tehtud too koguse parast?”
“Too kvaliteedi parast. Voib teha lolli, kahjulikku tood, kuid saab ka tootada, hoolitsedes Maailma eest.”
“Tuleb valja, et raha ei olegi polatud asi?”
“Aga miks uldse miski peab olema polatud?”
“Meid opetati, et rikkus on pahe.”
“Aga vaesus, viletsus ja kerjamine – kas see on huve?”
“Kuid nii raagitakse ju.”
“Ja las raagivad oma lobuks. Inimesed jaavad inimesteks; neil on keel olemas, nii nad ka seda kasutavad, et raakida ukskoik mida, mis pahe tuleb. Kuid minu arust vaarakus jaab vaarakuseks, olgu see ennast tais oginud punkari ebardlikkus voi siis haisva ja rapase, asfalteeritud konniteel oleva kerjuse oma.”
“Kas te raagite disharmooniast?”
“Koik, mis on ebaharmooniline, puudulik voi uleliigne, viib alati haiguste ja vaarastusteni, ja kindlasti, surmkindlasti sureb see aja jooksul valja.
Jumal on Oiglus. Aga Oiglus- see on Moodukus. Moodukus pohineb aga sellel, et votta voib ainult seda, mida oled ara teeninud, valja teeninud. Kui kiirustades oledki Elult midagi Avansiks votnud, siis rutta tasa teenima, muidu on su hing orjuses seni, kuni sa pole tasunud!
Mis on Puhas Inimene? See on see, kes on oma volad tasa teeninud. Luuka evangeeliumis on oeldud, et inglid laulsid Jumala auks. Au olgu Jumalale korges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest Temal on hea meel! … Hea Meel!
“On need need inimesed, kes ei ole orjuses?”
“Jaa, selline inimene ei ole enam ori. Ta on Looja. Tooinimene! Vaba. Ta on Jumala palge ees puhastunud.”
“Ja Jumal taidab ta soovid?”
“Moistlikud soovid taidab.”
“Kuid on ju ka mittemoistlikke soove?”
“On. Ainult et siis annab Jumal vastu kaela. Ja vaga valusalt.”
“Vabandage mu ebaviisakuse parast, kas teie olete vastu kaela saanud?”
“Olen saanud, saan ja hakkan saama. Selline on meie rist. Me uha laiskleme, kaldume teelt korvale, andes loodule isikliku varjundi, unustades Jumala.”
“Kuidas sellest aru saada?”
“Kui raagin ja tegutsen enda huvides, ignoreerides seda, mida sosistab mulle labi Sudame Jumal, Maailm, Looja.”
“Sosistab?”
“Jaa, Pluuto sosistab.”
“Millega see sosin sarnaneb?”
“Hooguvate sute sisinaga tuule kaes… Kuid harva, kui keegi seda kuuleb…”
Nad istusid lokke aares tukk aega vaikides. Vanataat ja noormees.
“Kuidas naeb valja karistus, Taat?”
“Alul osutatakse veale hoiatavate markide kaudu.”
“Kass laheb ule tee?”
“Jaa. Kui sa ei pannud tahele ja ei kuuletunud sellele, siis saad tunda valjastpoolt tulevat ebameeldivust, mis on seotud sinu varaga. Kui sa ei pane ka seda tahele, teeb Jumal nii, et su vaim langeb, tekib depressioon. Eirad sedagi, karistatakse hinge ja tundeelu. Kurbus ja kannatus tulevad su juurde. Kui ei pane neidki tahele, jouab Jumal sinu kehani, oma viimase instantsi juurde. Ja nii, et seda on raske parandada!”
“Kehalised haigused – kas see on viimne karistus?”
“Jaa, see on habivaarne karistus rumalale ja tundetule olevusele. Selleparast on vaja kiirustada end puhastama ja ravima, ja tahelepanelikult tuleb jalgida Marke.”
“Mis need “margid” on?”
“Koik, absoluutselt koik, mis meie umber on! Kui oskad korvutada oma motteid, tegusid ja tundeid valiste markidega, saavutad Inimeseks, Loojaks kutsutud olendi loomuliku Voimsuse, ja su selline Tee on Jumalale ligemal. Vaike on Suures ja Suur Vaikeses.
OSKA VAADATA MAAILMA ENDA UMBER, kuid alati pea meeles ka Iseennast. Sa oled vaariline osa Jumal- Loojast ja loodud Tema nao jargi…”

66. LODJAPUU.

Punetav Lodjapuu… Kas ta ei voiks saada meie kandi sumboliks? Juba muistsetest aegadest peal on elustava veega kaevude juurde istutatud Lodjapuupoosas. Kasakad kaisid seal vett joomas ja oma hobuseid jootmas…
Elav vesi ja Punetav Lodjapuu, millel laulab Oobik… Taat naebki vaimusilmas Kasakat, kes oma Ratsust sopra joodab…
Suur Joud on nendes vaikestes punastes marjades! Taat on sellest juba raakinud. Kuidas vaid meie, teadmatud, oskaksime seda Joudu moistlikult kasutada?
Istudes Kaevu korval, mille Taat on kunagi ammu-ammu ise kaevanud, tema oma katega meisterdatud pingil, tema istutatud lodjapuu all, esitasimegi selle kusimuse meie – ja arvan, et teiegi poolt – austatud Taadile.

“Pojake, selle puukese kasutamiseks on palju voimalusi. Pruugitakse nii juuri kui ka lehti ja marju. Ainult et mina suhtun Lodjapuusse omamoodi. Mina kasutan ainult tema vilju.”
“Miks ainult vilju?”
“Koor on taime nahk. Ma ei soovi asjata havitada elu, kui saab labi ajada ka viljadega. Koige oigem ongi ainult vilju kasutada.”
“Aga kuidas siis on lood Naistepunaga?”
“Ma , pojake, ei murra kogu taime. Nopin ainult natuke oisi ja murdekohta praavitan suljega. Naistepuna on minu ustav vana Sober. Seeparast ta lubabki mul kohelda end vordlemisi karmilt. Kuid Lodjapuu marju ma ka solvata ei taha, kui utlen, et Naistepuna on mulle lahem. Argu solvugu Pahklipuu. Astelpaju, Pune, Vaarikas, Sostar ega ukski mu paljudest Sopradest!
Nad koik on suureparased oma kasulikkuse poolest, kui inimene suhtub neisse austuse ja kohese tanulikkusega.”
“Kuidas te, vanaisa, Lodjapuud kasutate?”
“Lodjapuu vilju kasutan sugistalvisel ajal oivalise vahendina jou tugevdamiseks ja mitmesuguste haiguste ravimisel, mis tekivad kulmast ja roskusest. Punane Tuline ravib niisket Kulma.”
“Kuidas te Lodjapuu viljadest ravimist valmistate?”
“Koigepealt palu taime neid endale kinkida. Seejarel pese neid puhtas kulmas vees ja puhasta rootsudest. Pane taldrikule ja kuivata paikese kaes. Parast vota portselanist voi savist kausike ja puust nuiaga tambi marjad pudruks. Labi marli kurna viljaliha mahl emailnousse ja puista see tublisti suhkruga ule. Lase paev seista, siis vala purkidesse, sule hoolikalt kaanega ja pane kulmkappi. Joud on tarvitamiseks valmis. Said aru, tudeng?!
“Kuid kuidas seda kasutada?”
“Keevasse vette pane uks-kaks lusikatait – ja Ole Terve! Ainult et mitte rohkem kui kaks tassi paevas! Ulemaarane Joud on sama ohtlik kui puudujaak.”
“Millega siis ulemaarane Joud kahjustab?”
“Tahtmisega seda ilma vajaduseta tarvitada. Naiteks tahad kedagi labi peksta voi siis noorest peast minna tudrukuid jahtima.”
“Mis sellises jahis siis halba on?”
“Halb on see, et eesmargiks ei ole Sopra leida, vaid lihtsalt seksuaalsel teel vabaneda liigsest joust. Moistad?”
“Moistan. Kuid veel Lodjapuust. Kui palju on neid purgikesi uhe inimese kohta hooaja jooksul vaja?”
“Uks kuni kaks liitrit taiskasvanud inimese kohta, mitte rohkem!
Ja ara uut Sopra unusta. Kui kasutad Lodjapuud, tema Joudu, ara unusta ka tema eest hoolitseda, ja kas voi monikord harva raagi sudemest selle imelise Taimega. Selle eest peab ta sind alati meeles ja onnistab sind. Ja ka aitab, kui see on hadavajalik…”

67. HADAVAJALIKKUS.

“Mul on kerkinud kusimus, vanaisa!
Kas on oige kasutada oma lahedasi Jou allikatena?
Kas ei ole patt, kui ema votab Joudu oma lapselt?”
“Ei ole moistlik otsida otsa ega aart Maailmal, mil ei ole algust ega loppu nagu rongassaial. Difusioon on pidev ja kulgeb Emalt Pojale voi Pojalt Emale. Seadus on selline, ja teist ei ole lihtsalt antud… Kuni sa veel ei oska kondida, kannab Ema sind katel ja toidab oma ihuga. Kuid moodub aeg, ja Poeg hoolitseb oma vanemate rahuliku vanaduspolve eest. Tema viib ka nad viimsele puhkepaigale…”
“Kuid moraal?”
“Moraal – see on see, mis kellelegi kasulik on. Elul on omad S e a d u s e d. Ja Elu seadused on v a a r a m a t u d…
Varem voi hiljem hakkab iga tarbija loovutama, kas siis vabatahtlikult voi vagivalla toel. Kes on vagisi votnud, sellelet ka vagisi voetakse. Kellele on antud, see annab ise ara. Kes on palunud, sellelt palutakse tagasi. Sellega valmistatakse ette tuhjust – uue toitaine tarvis.”
“Kuidas seda moista?”
“Me hingame. Sisse ja valja. On oo ja paev. Seeparast vaigista oma duaalsust, silmakirjalikkust Paeva ees ja Oo needmist. Sest paev vasitab sind, aga oo annab puhkust…”
Taat jai mottesse ja istus tukk aega vaikides. Opilane ei soendanud Teadmataati kusimustega tulitada ja ootas kannatlikult.
“Ma jutustan sulle nuud midagi.
Kunagi noorpolves sattusin ma oma perekonnast eemal olles vaga raskesse situatsiooni. Ma olin hingeliselt taiesti labi: tuli palju ravida, taiesti ilmapuhkuseta. Uhel ool keeras Vaimupooris mu hinge segi. Nagin, kuidas toimus kahestumine, ja mu hing hakkas lahkuma minu “seaduslikust” kehast. Ma ei tahtnud seda! Hakkasin mottes Jumalat paluma ja puudsin teha Ristimarki… kuid kasi ei liikunud… Olin nagu kinni naelutatud… Ja siis … Minu ette ilmus mu vanema tutre kuju ja ma avasin silmad. Joud raputas voodit ja see koikus. Kui voodi rahunes, rahunesin ka mina: ma olin jalle oma kehas. Olin kehas…
Kui koju joudsin, sain teada, et tutar oli nendel oodel halvasti maganud ja nutnud. Kolm ood… Tema mu TAGASI TOI, minu oma Tutrekene.”
“Kas tema joud paastis teid?”
“Jaa, tema armastus isa vastu hoidis mind selles maailmas kinni. Tema Paike…. Oma tervise hinnaga, oma jou hinnaga…”
“On see kahjulik?”
“Kahjulik, kuid mitte hullem, kui jaada ilma isata.”
“Aga kas ta teadis sellest?”
“Ta oli kaheaastane pojake! Liiatigi ei tea inimene peaaegu mitte midagi maailmadest oma umber ja leondamatutest niitidest.”
“Kas Osaduse Niitidest?”
“Osaduse Niitidest… Tal oli siis lihtsalt paha magada, aga voib-olla olid hoopis halvad unenaod…”
“Kas niisugust asja juhtub sageli?”
“Jaa, inimeste elus tuleb seda sageli ette. Ainult et nad ei motle selle ule, ei aima. Sellisel viisil paastame meie teisi ja niisamuti paastavad nemad meidki. Me ei tea vaid seda… paljutki ei tea…
Vahe, vaga vahe teab inimene…”
“Aga teie, vanaisa?”
“Mina olen nagu teisedki… Kuid… Taat on Taat: on nii Vanust kui ka Halle Juukseid. Vaat nemad juba teavad rohkem, nemad teavad KOIKE.”

68. VAARIKAS.

“Vanaisa, eile te raakisite, et Jou kogumiseks on koige parem korjata taimede vilju. Kuid ma maletan, kuidas te kevadel jootsite mind vaarikavarre teega.”
“Kas ma olen sul keelanud kasutada Loodust? Tahtis on see, kas sa oled leidnud P o h j e n d u s e o m a t e g e v u s e l e. Koik, mis on pohjendatud, on moistlik. Kuna sa kusisid Vaarikate kohta, siis minule on koige kasulikumad just varred, mis loigatud sugavast metsast kevadise Pooripaeva aegu.”
“Miks nii?”
“Sest need varred on meie Paastjad talvisest kurnatusest. Vaarikavarte tommis annab organismile uut Joudu, paastab teda laastavast jouetusest, andes vitamiine. Elujoudu.”
“Kas korjama peab kindlasti Pooripaeva aegu?”
“Ei, kuid nii on koige parem.”
“Miks?”
“Neil paevil on Joudude eriline harmoonia. Neil paevil leitakse ka Lohestatud Puu.”
“Mis see veel on?”
“Sellest raagime teine kord. Parem ara kiirusta ja keskendu Vaarikale.”
“Kas kindlasti peab metsa minema voi voib votta ka oma aiast?”
“Kust tahad, sealt ka otsi. Vota kasvoi talvel. Saladus peitub Jous. Koige rohkem on Joudu seal, kus kaib vahe inimesi; nad kurnavad Joudu.
Selleparast ongi parem otsida korvalistest metsikutest kohtadest.”
“Kui palju neid vaja on?”
“Minu ja minu pere jaoks aitab 10 – 15 varrest. Uks vars paevas tervele pere peale.
Aga veel pead sa meeles pidama, et votad metsa kaasa natuke Joudu kevadiseks taastumiseks.”
“Ja missugune Kingitus metsa koige rohkem roomustab?”
“Ukskoik milline, mis tuleb sudamest. Void tuua ja metsas maasse kaevata vanu kasutamata jaanud maarohtusid, kandudele panna leivatukke loomade ja lindude tarvis, oravatele pahkleid…”
“Aga kuidas seda jooki valmistada?”
“Keedad varretukke kaks-kolm minutit, ja siis las jahtub, kuid jaagu soojaks. Tahtis on ka varsi oigesti sailitada. Tulnud metsast, loika oma noaga nad kahe-kolme sentimeetri pikkusteks, pane purki, sule kaanega ning pista kulkappi. Sellisel juhul nad jaavad Ellu ja annavad sulle Joudu.
Joudu, mida on kevadel nii vaja.”

69. KIRURGIA JA HING.

Ega te ei ole unustanud, millele Taat vihjas? Kas ma ei saanud oigesti aru voi siis Taat toepoolest utles, et voiks kaasa aidata onkoloogiliste operatsioonide jargsete haigete eduka taastusravi moistlikul korraldamisel?
“Kirurg – see on Oiglane Pluuto, Meister. Hing on Neptuuni, Kaastunde ja Armastuse valdkond. Nende kahe uhendamine uhel ja samal tookohal annab garanteeritud edu.”
“Isegi onkohaiguste ravimisel?”
“Jah, pole vahet, mis haigus on. Kui Kirurg teeb oma tood hasti ja tapselt ning Halastajaode parast seda lisab oigesti ja Hingega oma osa, siis toob see kindlasti Tervenemise.”
“Kuidas peab Kirurg tootama?”
“Karmilt, tapselt ja laitmatult. Ilma emotsioonideta, kulma jaisusega. Skalpell on Meistri kaepikendus. Tapselt, korvalekaldumatult, haletsuseta tehtud tood – vaat mida noustakse Kirurgilt.”
“Miks haletsuseta?”
“Kasi hakkab varisema, ise kohkleb – sellest tuleb ainult kahju. Haletsus on Halastus. Halastjaode annab voimaluse, lootuse. Ta aratab inimeses magava hinge. Mitte manitsustega, vaid oma kohaloleku difusiooniga ja ennast-salgavusega, puhta Hinge isikliku eeskujuga ja tooga, hoolitsedes iga abivajaja eest… Nagu nunn…
Arata inimeses hing – ja ta saab terveks…”
“Aga kuhu jaavad arstirohud?”
“Ka need on vajalikud. Kuid – spetsiaalsed rohud! Need, millel on saladus.”
“Milles peitub nende saladus?”
“Kates, mis neid valmistavad. Ravimise edukus ei soltu ainult ravimi koostisest, vaid lisaks ka nende kate puhtusest, mis selle on valmisanud. Saladus on ka aines, millest rohi tehtud. Saladus on samuti selle aine hankimise tingimustes.”
“Kas te konkreetsemalt voite sellest raakida?”
“Kas sul pead ei ole otsas? Motle! Koik on juba ara raagitud. Liiatigi ei nae ma siin veel inimest, kes oleks asjast huvitatud, nagu oli lubatud, “heitis Taat muigelsui nalja. “Jah, pojake, varsti toimub meditsiinis terve revolutsioon. Ning selles mangib peaosa just Kirurgia ja Halastuse, Skalpelli ja Rahvameditsiini uhendamine. See liit avab inimeste massilise tervenemise ajajargu. Millel see algab? Nad juba otsivadki teineteist ja paris varsti k o h t u –v a d .”
“Nagu pruut ja peigmees?”
“Kohtuvad ja moodustavad paarid. Ja nende abielulised toised liidud on onnelikud. Kulmas ja Soojas, Jaa ja Tuli. Kirurg ja Meditsiiniode.
Mis on, tudeng, sa ei usu taati?
Aeg naitab sulle seda varsti.
Pea pusti, tudeng!
Elu on ilusam, kui sina temast motled, ilusam sellest, kuidas sina teda naed. Tee silmad rohkem lahti – ja sa veendud, et ta on ilus, kuigi KARM ja HALASTAMATU nagu Meisterkirurgi Skalpell…
Ilus Halastajaoega, Kaastunde ja Armastusega…”

70. MESI JA PAHKEL.

Taat vottis oma nahksest rannupaunast Pahkli ning asetas enda ja noormehe vahele.
“Kas sa sellest Sobrast tead midagi?”
“Pahklist? Tean, et pahkel on meega vaga maitsev…”
“Pahkel on Materjal. Mesi – Meister. Kuid kas sa ka tead, et neid ei tohi omavahel segada?”
“Miks?”
“Sest Pahkli koor on tugev murk ehk Surnud Vesi. Ta puhastab hasti organismi norkadest ja kahjulikest ainetest. See, mis on koore all, on Elav Vesi, uus materjal selle asemele, mis on end juba ara kurnanud, labi toodeldud. Suues tuuma tervelt ara, me puhastame organismi vanadest rohtudest, anname talle uusi ja varskeid aineid. Ja alles parast seda, kui oleme pahklituuma ara soonud, voime votta lusikataie Mett. Mesi on Elav Meistrimees, kes satib Pahkli elava materjali laitmatult paika!”
“Aga kui enne suua Mett ja parast Pahklit?”
“Rikud Seadust ja ei saa maksimaalset kasu.”
“Aga kui see koik veega alla ruubata?”
“See on huva. Eriti, kui vesi on Allikast. Selline toit annab mitte ainult suurt ravivat, vaid ka lihtsalt tugevdavat efekti. Seda enam on see vajalik ja kasulik talvel.”
“Kui palju peab mett ja pahkleid varuma?”
“Kui sa paevas sood kolm pahklit ja votad teelusikataie Mett, siis sellest piisab taiesti. Kui pidada sihukest “soomaaega” kas voi kord paeva jooksul, siis ei ole vaja mingisuguseid teisi teesid ega rohtusid tarvitada. Sa lihtsalt ei muutu norgaks.”
“Kas siis nii lihtne on olla terve?”
“Jah, kui sa oled Mee ja Pahklid muretsenud ausal teel, teenitud raha eest. Kuid see ei ole veel koik! Pahkel on Kolmainsus: kova koor, ristjas sudamik ja tuum.
Poletatud pahklikoore tuhk ravib nahavigastusi ja haavu. Piiritusetommis sudamiku vahekihtidest ravib sudamehaigusi, tuum aga tugevdab motet ja aru. Tuumal on eriline saladuslik side Ajuga.”
“Heameelega tahaks sellest rohkem kuulda. Kas raagite?”
“Nuputa ise. Pohilise utlesin ma ara. Kordan:
Koor – kehale.
Sudamiku rist – Sudamele.
Kaks paari vilju – Ajule.
Ilmuta nutikust, las onu Pahkel ise tapsustab sulle, kuidas ja millal voib teda Abilisena kasutada.
Oigus ju, Pahklike? Ega Taat oma vana peaga ei lobisenud valja midagi liigset?…”

71. URAAN.

Noormees istus oma maja juures pingil ja jalgis, kuidas kaks poissi puudsid kaivitada soiduautot. “Taadi tembud,” motles ta. Ta teadis Taadi saherdustest trikkidest, seeparast jalgiski erilise huviga. Viieteistkumne minuti parast hakkas mootor toole ja poisid soitsid ara…

“Miks te neid noormehi tana karistasite, vanaisa?”
“Las moistatavad ise. See on nende probleem.”
“Aga kui nad ei saagi aru?”
“Tahendab, nii soovib Jumal.”
“Kuidas te teete seda, vanaisa? Kas see on sisendus?”
“Ei, ma ei sisenda kunagi ega kellelegi midagi. Lihtsalt Joul on omadus solvuda ja vihastuda.”
“Ja selleparast ei lainudki Jou solvaja auto mootor kaima?”
“Voib isegi lohkeda. Uraan voib anda tugevat elektromagnetelist kiirgust. Kes on Uraaniga toeline sober, seda ta sel viisil kaitseb. Kui poistel olid elektronkellad kae peal, siis jaid vist needki seisma. Seda enam aga nende makilindid…”
“Kas nad tahtsid teie konsultatsiooni lindistada?”
“Jaa, nad ei kuulanud minu hoiatusi.”
“Kas lindistamine onnestus?”
“Kui ma ei oleks seda marganud, siis oleks voinudki ehk onnestuda. Kuid neil ei lainud korda mind ninapidi vedada. Joud avastas nende kavatsuse, tema ka nende lindistuse kustutab, jaab ainult mura ja ragin…”
“Aga miks auto kaima ei lainud?”
“Haired suutes – Jou kiirguse tottu. See on ju Uraan, aga mitte moni manguasi.”
“Kas teie saate Uraani jouga sobralikult labi?”
“Jaa. Seeparast ara motlegi naerda taadi ule: mitte koiki nalju ei vota uraan naljana, moni asi voib talle mitte meeldida, siis hoaia alt, naljahammas!”
“Aga ma ei ole motelnudki teid petta!”
“Tean, tean… Ma lihtsalt opetan sind olema alati ettevaatlik. Monikord suudan ma ise vaigistada oma abilise Uraani aktiivsust.”
“Uraan – kas see on Veevalaja ajastu sumbol?”
“Jah, pojake. Uraan on Homne Paev.”
“Kuidas oleks parem temaga sobraks saada?”
“Tuleb oppida moistma Matemaatikat ja Valemeid.”
“Aga kuidas veel?”
“Peab meeldima koostada graafikuid, jooniseid, skeeme. Tegelda raadioelektroonikaga. Mitte lohkuda raadio – ja elektriseadmeid… Aga peamine – mitte needa Tsernoboli ega radioaktiivsust.”
“Miks see peamine on?”
“Radiaktiivsus on Uraani energia. Kui sa oled temaga sober, siis muutud ise reaktoriks. Valine radiatsioon ei ole sulle enam ohtlik.”
“Kas seda vob igauks saavutada?”
“Ei. Kellele on Jumala poolt antud… Kuidas Kosmogrammis on pandud paika geenid sinu rakkudes, selleks oled sa ka voimeline, mu uudihimulik sober…”
“Kas te arvestate ka Uraani seisundit Kosmogrammis?”
“Jaa, Uraani seisund naitab tapselt, kas Uus Ajastu votab sind vastu voi hoorub pulbriks.”
“Aga kui naiteks Uraan ei vota vastu, kas ma siis voin kuidagi saavutada ta usaldust?”
“Sa oled kaval, nagu ma naen! Void, pojake, void. Selleks on sul head tooriistad – kaed! Toost tekkinud rakud pihus – see ongi su Tee! Too! Pidev too! Ja ara oota tasu! Tasu on sellisel juhul elu pikendus, mille annab sulle Surm…”
“Oudne, vanaisa!”
“Elu on oiglane. Elu on uhteaegu nii hirmus kui ka ilus, sest on alati oiglane.”
“Saarase pigilinnu elu peaks olema paris raske…”
“Miks sa nii motled?
Toos peitub eriline nauding, pojake! Minu Uraan on samuti rakkes. Too tasustas mind Uraani soprusega. Ja tanu sellele toole voin ma nuud vahel ise olla Kiirguse Reaktoriks. Selleparast mu kaed ravivadki…”
“Sain aru! Seeparast siis kiiritataksegi vahkkasvajaid!”
“See ei ole alati oige, nii et ara ulearu arva midagi. Tehnika ei tea, millal, kui palju ja kuidas kiiritada. Standardsus on ravimisel ohtlik!”
“Aga kas kasi teab?”
“Kasi teab, teab meist paremini! Kasi oskab maarata, millist ja missuguses koguses kiiritust on vaja, liiatigi on ta voimeline seda ise tegema.”
“Igauks seda teha ei saa?”
“Jaa, selle voime tagab Uraan Sunnikaardis.”
“Kuidas on aga ohtlike ettearvamatute mutatsioonidega?”
“Mutatsioon on Arengu hadavajalik tingimus. Kas me sinuga oleksime inimesed, kui mutatsiooni ei oleks? Ilma selleta ei ole arengut, liiatigi Ajastute ulemineku ajal.”
“Kas sellest ongi nii suur suremus?”
“Suur suremus astub uhte sammu koige vaartuslikumate isendite korgetasemelise valikuga. Ajastute murranguajal on alati nii.”
“Ja kui kaua see “Apokalupsis” voib kesta?”
“Koige ohtlikum aeg oli 1995. Aasta keskpaigani, kuid uleminek kestab 1999. Aastani.”
“Ja parast?”
“Elame- naeme…”
“Kas see on saladus?”
“Ei ole. Siis toimub Kahe Jou vahel “suhete klaarimine”.”
“Mis joud need on?”
“Vagivald ja Kokkulepe.”
“Kas paljud elavad selle ule?”
“Paljud.”
“Aga kas te teate, kes jaab ellu.”
“Nagija naeb, kellele mis on maaratud. Kellel Jumal on silmad avanud, see NAEB.”
“Aga kuidas inimesi ohu eest hoiatada?”
“On Tunnusmargid. On Jumal. Las kuulavad vanemaid, targemaid. Las puhastavad end eilse paeva saastast. Minagi aitan ju ainult neid, kes ei polga mu abi, kuulab mu sona ja taidab mu nouandeid.”
“Kas teie patsiendid jaavad ellu?”
“See, kes oma sudames ei unusta inimestele utlemast “tanan”, jaab kindlasti elama.”
“Aga kes unustab?”
“Kui ei opi seda utlema, siis…
Praegu on aeg tasuda oma volad ja tanada neid, kellele oled volgu.
Ja kiirusta noudma omagi osa oma volglastelt, et oma passiivsusega ei toukaks neid Veevalaja kuusi. See on vaha tahtis! Vaga!
Kes on volgu, ei saa minna Uude Ajastusse mooda Puhast Teed.”
“Kas ka Rapane Tee on olemas?”
“On. See on Vagivald.”
“Tuleb valja, et ka vagivallatsejad jaavad ellu?”
“Noh, aga kuidas siis muidu! Maa ja Taevas on uks. Vagivald ja Kokkulepe on Elumedali kaks poolt. Veevalaja sumbolil on kaks valku: Vagivald ja Kokkulepe. Kuid mina valin Kokkuleppe tee. Moni valib Vagivalla tee. See on Elu… On Karjane, on Lambad, on ka Hunt, aga ka Saslokk, mida Karjane soob… Muidu sureb Karjane nalga. Nii on Maailm loodud. Meil koigil on Valikuvoimalus, vaba voli. Inimene saab inimeseks ainult siis, kui ta on teinud oma VALIKU. Ja ei olegi tahtis, kas see on Kokkuleppe voi Vagivalla tee. Nad on JUMALA meelest vordvaarsed, need Elumedali kaks kulge…
Ara ole Elu peale kuri – ja ta ei peksa sind ega viruta jalaga. Ara haara kepi jarele, kui naed silmapiiri koera. Ta ei kavatsegi sind hammustada, kui sina ei plaani teda luua. Ara orrita ka Elu oma rahulolematuse ja agressiivsusega, vaid tea, et riiuhimu on harimatus, arenemata teadvuses oleva tuhise ja madala hirmu tunnusmark.”

72. PAJUPUHA.